Käsitööõlle tootja Põhjala ületas 600 000 liitrise tootmispiiri, mis kahekordistab ettevõtte senise maksukoormuse. "Praegu on täiesti absurdne olukord, kus Eesti ja kogu Euroopa mõistes väiketootja satub eduka ekspordi tõttu järsku maksukohustuste osas samasse liigasse kolme suurtootjaga, kuigi tootmiskogused erinevad üle 160 korra," ütles ka Eesti Väikepruulijate Liidu juhatusse kuuluv Parel, kelle sõnul lükkas riik pidevalt edasi otsust muuta maksukohustused võrdsemaks.

Kui praegu on kuni 600 000 liitrit tootvatel väikepruulijatel võimalik tasuda 50 protsenti aktsiisist, siis õige pea ohustab kahekordne maksukoormus liidu juhatuse liikme sõnul lisaks Põhjalale ka mitmeid teisi pruulijaid, kes praegu jõuga kasvu tagasi hoiavad.

"Aktsiiside tasumise eripära tulemusel "karistatakse" praegu kurioossel kombel just eksportivaid ettevõtteid, sest tootmismahu arvestusse läheb nii Eestisse kui välisturgudele müüdud toodang. See tähendab, et kui välisturgudel läheb hästi, siis Eestis satub tootja maksustamise mõttes samale pulgale suurtootjatega ja teda “karistatakse” kahekordse maksukoormusega," rõhutas Parel.

Väikepruulijate liidu juhatusse kuuluva Pareli sõnul toimis varasem aktsiisisoodustuse põhimõte kuni viimaste aastateni, mil käsitööjookide populaarsus ja kultuur tempokalt kasvama hakkasid ja väiketootjatele seatud piir madalaks jäi ning nende arengut pärssima hakkas.

Väikepruulijad soovivad seejuures, et Eestis tõstetaks soodusaktsiisi piir 5 miljoni liitrini ning et sadu kordi väiksema toodanguga väiketootjaid ei koheldaks võrdselt suurkontsernidega.

Sarnaselt ootab Eesti Väikepruulijate Liit ka Euroopa Liidu direktiivi rakendumist, mille sätestatud käsitööveini- ja siidritootjate soodustused võiksid rakenduda ka Eestis. Praegu koheldakse kõiki veini- ja siidritootjaid Eestis võrdselt, hoolimata sellest, kas tegu on väiketootja või suurtootjaga. 

"Väiketootjate vaates tuleb mõista, et tegemist pole suurte miljoneid liitreid masstoodangut tootvate oligopolidega, vaid sageli just regionaalpoliitikasse panustavate ettevõtetega. Suurem osa meie liidu liikmetest asub Tallinnast väljas ja panustab kohapeal nii töökohtade hoidmisesse ja loomisesse kui ka turismi edendamisesse, mis omakorda mõjutab oluliselt erinevaid osapooli lisaks tootjale endale - olgu selleks tooraine pakkujad, majutus- ja toitlustusettevõtted või tootmistöölised," selgitas ta. 

Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga arendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning traditsioone ning edasi viia Eesti alkoholikultuuri läbi kõrgkvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbija harimise. Liitu kuulub praegu enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.