14.05.2025 Kolmapäev

Käibemaksu tõus suurendab alkoholi piirikaubandust

Käesoleva aasta juulist kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaksumäära tõus tähendab piiripoodide pidaja väitel, et Läti satub alkoholimüügis sel suvel võrreldes Eestiga veelgi soodsamasse positsiooni ning oodata on piirikaubanduse tõusu, mis kerkis märgatavalt juba tänavu aprillis.
Piirikaubandus pole kuhugi kadunud ning kui 1. juulist käibemaksumäär Eestis veelgi tõuseb, annab see piirikaubandusele üha rohkem hoogu.
Piirikaubandus pole kuhugi kadunud ning kui 1. juulist käibemaksumäär Eestis veelgi tõuseb, annab see piirikaubandusele üha rohkem hoogu. Foto: RUP

Kui praegu kehtib Eestis 22-protsendiline käibemaksumäär ning Lätis on käibemaks 21 protsenti, siis juulist Eestis tõusev käibemaks koos alkoholiaktsiisiga paneb hinnatundlikumad kliendid senisest veelgi rohkem Läti piirikaubanduse poole vaatama.

Eelkõige kehtib see õlle puhul, mille aktsiis Eestis on võrreldes Lätiga ligi 43 protsenti suurem. Piirikaubanduse kasvu tõusu oli näha juba tänavu aprillis, mil see kerkis võrreldes eelmise aasta aprilliga üle 10 protsendi.

Käibemaksutõus toob piirikaubandusele uue hoo

„Piirikaubandus pole kuhugi kadunud ning kui 1. juulist käibemaksumäär Eestis veelgi tõuseb, annab see piirikaubandusele üha rohkem hoogu. Maksutõus tähendab, et ühtpidi teenib riik seeläbi justkui rohkem tulu, ent teistpidi hakkab senisest veelgi enam maksuraha Eestist välja voolama,” prognoosib Valkas ja Ainažis SuperAlko piiripoode pidava Aldar Latvia juhatuse liige Lauri Uibo.

Tema sõnul mängivad olulist rolli Läti kaupmeeste tarneahelad ehk see, kust ja mis hinnaga kaupa hangitakse. Mida suuremad on mahud, seda soodsamalt on võimalik tooteid pakkuda ning Uibo sõnul teevad Eesti lõunanaabrid hangetega head tööd. Aktsiisivahe ning suurenev käibemaksumäära vahe seab Läti kaupmehed veelgi soodsamasse positsiooni.

„Kliendi jaoks on hind kõige olulisem tegur. Käibemaksumäära tõus ei puuduta ainult alkoholi, vaid ka muid toidu- ja esmatarbekaupu,” sõnas Uibo.

„Kui vaatame praegu kavandatavat uut riikliku alkoholipoliitika kava, millega tahetakse piirata näiteks kaugmüüki ning müügi keelustamist mõnes kohas (nt bensiinijaamad), siis tähendab see, et inimene hakkab senisest rohkem mõtlema varude soetamisele. Kui ta saab näiteks kuu toidu- ja joogivaru tunduvalt soodsamalt soetada Lätist, tasub see käik ennast ära,” selgitas Uibo.

Uibo kinnitas, et Eesti elanikud pole ainsad, kes Läti märgatavalt soodsamast hinnatasemest kasu üritavad lõigata. Aktiivsed piiripoodide külastajad on ka soomlased, kes soetavad alkoholi korraga suurtes kogustes.

„Võib öelda, et longero müük läks aasta esimeses kvartalis pärast Eesti aktsiisimäära tõusu väga hästi ning ootame heade müügitulemuste jätkumist ka suvel,” kommenteeris Uibo.

„Läti-suunaline turism on soodsa hinnataseme tõttu tõusutrendis ning Läti restoranid ja hotellid teevad kõvasti tööd, et algaval turismihooajal võimalikult palju kliente endale napsata, sealhulgas Eestist, Soomest ja mujalt lähiriikidest.”

Võrreldes Lätiga kehtib Eestis õllele 42,9 protsenti, veinile 14,9 protsenti ning muudele alkohoolsetele jookidele 6,1 protsenti kõrgem aktsiisimäär.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255