24.01.2022 Esmaspäev

Ülo Kaasik: praegune erakordselt kiire hinnatõus aeglustub teisel poolaastal

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on Eesti praegune erakordselt kiire hinnatõus ajutine nähtus, sest finantsturgude hinnangul toormete hinnatõus tänavu aeglustub ja väga heas seisus Eesti majanduse edasine kasv muutub märgatavalt aeglasemaks.

Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident
Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident Foto: Eesti Pank

Inflatsioon Eestis kiirenes terve eelmise aasta vältel, jõudes detsembriks 12,2%ni. Eelkõige on põhjusteks energia ja toormete hinnatõus maailmaturul ning tarneahelate tõrked, mis on hoogustanud inflatsiooni ka mujal maailmas. USAs kiirenes inflatsioon detsembris 7%-le ja euroalal 5%-le. „Selline erakordselt kiire hinnatõus jääb aga pigem ajutiseks,“ lausus Kaasik. Finantsturgude hinnangul toormete hinnatõus tänavu aeglustub ja aasta teises pooles pidurdub ka hinnatõusu tempo.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil esinenud Kaasik tõi eraldi välja, et valitsuse energiatoetuste kogumaht oleks mõistlik hoida väiksemana, kui on riigi lisatulud kõrgetest energiahindadest põhjustatud maksude, heitmekvootide ja riiklike energiafirmade kasumi näol.

Kui energiatoetuste pakett peaks minema oluliselt suuremaks, siis on oht, et valitsus võib anda niigi kiirele hinnatõusule hoogu juurde ning toetused töötaksid endale vastu,

ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Eestis on hinnatõusule lisahoogu andnud majanduse hea seis. Eurodes mõõdetuna ületas Eesti majanduse maht kriisieelset taset eelmise aasta kolmandas kvartalis juba 14%. Enamikel sektoritel majanduses läheb hästi ja tootmisvõimsused on maksimaalselt käigus. Ettevõtted on valmis töötajaid juurde palkama kõigis sektorites. Prognoosi kohaselt alaneb tööpuudus tänavu 5,5%-le ja langustrend jätkub eelolevatel aastatel.

„Probleem on aga see, et vabadele töökohtadele ei ole tööturult leida vajalike oskustega inimesi ning samuti ei ole näha, et tööjõud oleks liikunud tootlikumatesse sektoritesse,“ nentis Kaasik. Suur nõudlus töötajate järele hoiab üleval palgatõusu tempot – sel ja järgmisel kerkivad palgad Eestis keskmiselt üle 8%. Kaasiku sõnul võib kulude kiire kasv ohtu seada Eesti ettevõtete konkurentsivõime, sellest aga sõltub töökohtade teke ja pikaajaline palgakasv.

Alanud aastal on oodata majanduskasvu aeglustumist. Ühest küljest on tootmisvõimsused jõudnud oma piiri lähedale ning tänavu aeglustab majanduskasvu ka kiire hinnatõusu. Täiendavat ebakindlust lisab kiire energiahindade kasv. Eeldatavasti mõjutab viirus majandusaktiivsust vähem kui varem, aga osas sektorites on mõju siiski veel märkimisväärne. Näiteks ei ole veel kriisist taastunud Eesti teenuste eksport, eelkõige turismiga seotud valdkonnad.

Eesti elanike sissetulekute kiire kasv ja tugev kindlustunne on tekitanud suure nõudluse eluasemeturul. Laenuvõimekust on tõstnud pandeemia ajal kasvanud säästud ja teise pensionisamba väljamaksed. Elamispindade hinnakasv on kohati juba keskmise palga kasvust ette jõudnud ning Eesti Panga hinnangul on kinnisvaraturul märke ülehinnatusest. Keskpank jälgib neid arengutendentse tähelepanelikult ja on vajadusel valmis eluasemelaenude andmise tingimusi karmistama. „Liiga tempokas laenukasv võib olla ohtlik, sest kui mõne aja pärast sissetulekud vähenevad või laenuintressid hakkavad tõusma, siis võib osa inimesi sattuda raskustesse laenude tagasimaksmisel,“ hoiatas Kaasik.

Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents toimus tänavu 20. ja 21. jaanuaril.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!