40 protsenti Eesti elanikest ütles, et nad on oma kulutusi ja elustiili kohandanud, et hinnatõusuga paremini toime tulla – see on kõrgem näitaja kui Lätis, kus see on 35 protsenti, ja Leedus, kus see näitaja on 32 protsenti. Samal ajal tunnistab 27 protsenti Eesti vastajatest, et nad tunnevad endiselt tugevat rahalist survet, ning 15 protsendi sõnul on olukord küll veidi paranenud, kuid raskused on endiselt igapäevased.
Vaid kolm protsenti märkis, et hinnatõus ei ole nende eluviisi ega rahalist olukorda mõjutanud. See on regiooni madalaim näitaja. Lätis vastas sarnaselt viis protsenti ja Leedus kaheksa protsenti küsitletutest.
„Eesti inimesed on paindlikud ja kohanemisvõimelised, kuid uuring näitab selgelt, et hinnatõusud on jätnud jälje pea igaühe rahakotile,” ütles Kristi Saaremets, IPF Digital Eesti äriüksuse juht.
„Sellises olukorras on eriti oluline, et ootamatu rahalise vajaduse korral tehtaks teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid. Finantsteadlikkus aitab vältida olukordi, kus kiusatuseks võib saada näiliselt lihtne, kuid riskantne laen sotsiaalmeedia gruppidest või muudest mitteametlikest allikatest,” sõnas Saaremets.
Uuringu tellis IPF Digital, rahvusvaheline finantsteenuste ettevõte, kellele kuuluvad brändid Credit24 ja Creditea. Uuringu tegi Eestis, Lätis ja Leedus läbi OMD 2025. aasta juunis. Kokku küsitleti 3011 inimest. Eestis vastas uuringule 1006 inimest vanuses 18–78 eluaastat.
