28.10.2021 Neljapäev

Tervishoiukulud kasvasid mullu pandeemia tõttu 7,7 protsendini SKP-st

Riigi tervishoiukulud moodustasid eelmisel aastal sisemajanduse koguproduktist (SKP) 7,7 protsenti, 2019. aastal oli tervishoiukulude osatähtsus SKP-st veel 6,8 protsenti.

Tervishoiukulude arvestus põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja nii ei koonda tulemus mitte kõiki riigi tervishoiuvaldkonna kulutusi.
Tervishoiukulude arvestus põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja nii ei koonda tulemus mitte kõiki riigi tervishoiuvaldkonna kulutusi. Foto: pixabay

Üheks põhjuseks oli SKP kahanemine 2020. aastal. Samal ajal näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt neljapäeval avaldatud 2020. aasta tervishoiukulude kokkuvõte COVID-19 pandeemia alguse mõjusid. Ühelt poolt suurenesid erakorralised kulud, teisalt seiskus plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemateks, teatas TAI.

Riigi tervishoiukulud olid 2020. aastal 2,1 miljardit eurot. Üldine juurdekasv võrreldes eelneva aastaga oli 167 miljonit eurot ehk 8,8 protsenti. Kasv oli 2019. aastal isegi veidi suurem ehk 9,1 protsenti.

Erinevused võrreldes eelneva aastaga ilmnevad selgemini kui muutusi jälgida rahastamismudelite järgi. Avaliku sektori – Eesti Haigekassa, keskvalitsus, kohalikud omavalitsused – kulud suurenesid 175 miljonit eurot, sealhulgas keskvalitsuse kulud 38 miljonit eurot ja haigekassa kulud 139 miljonit eurot. Erasektori kulutused kokkuvõttes ei suurenenud, inimeste enda kulutused tervishoiule vähenesid mõnevõrra ehk 6,8 miljonit.

Protsentuaalselt suurim kasv – 42 protsenti – toimus keskvalitsuse kulutustes, mis kokkuvõttes koos ravikindlustuse kulude juurdekasvuga andis avaliku sektori kulude tõusu 12 protsenti.

Muutuste tulemusena vähenes aastaga leibkondade omaosalus tervishoiukuludes 24 protsendilt 22 protsendile. Keskvalitsuse osatähtsus suurenes 4,8 protsendilt 6,3 protsendini ning ravikindlustuse osatähtsus ulatus 68 protsendini,

kommenteeris tulemusi TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge.

Tervishoiuteenuste järgi vaadates suurenesid haiglaravi kulud 54 miljonit eurot ehk 13,5 protsenti. Meditsiiniliste mittekestvuskaupade kulu, kuhu kuuluvad ühekordsed isikukaitsevahendid, kasvas peaaegu kolm korda ehk 51 miljonit eurot. Ennetustegevuste kulud suurenesid 32 miljonit eurot ehk 47 protsenti, kus varajase haigestumise seire programmide real on kajastatud COVID-19 testimise kulud. 

Pikaajalise õendus-hooldusabi kulude suurenemine oli 17 miljonit eurot. Tervishoiu  tugiteenustest suurenesid kiirabi ja patsiendi transpordikulud 12 miljoni euro ulatuses, laboriuuringud 10 miljonit eurot. 

"2020. aastat iseloomustab veel päevaravi, ambulatoorse ravi ja taastusravi kulude vähenemine, erandiks selles rühmas olid põhilised meditsiini- ja diagnostikateenused, sealhulgas perearstiabi, kus suurenemine oli 8 miljonit," märkis Ruuge.

Tervishoiukulude arvestus põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja nii ei koonda tulemus mitte kõiki riigi tervishoiuvaldkonna kulutusi. Vastavalt metoodikale ei ole tervishoiukuludesse kaasa arvatud haigushüvitiste kulu ja põhivara investeeringud ega ka näiteks strateegiliste varude soetamist ja püsikulude hüvitamist tervishoiuteenuse osutajatele.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamist kogutakse eraldi jooksvatest tervishoiukuludest. Kuna aluseks on tervishoiuteenuste ja -kaupade lõpptarbimine antud aastal, siis varud võetakse arvesse vastavalt kasutamise aastale. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!