„Rahandusministeerium peab kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) järgi alustama korrigeerimismenetlust, kui kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus ehk KOV koos tema poolt rahaliselt ülalpeetavate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, ületab kaks aastat järjest netovõlakoormuse ülemmäära,“ selgitas rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.
Ta lisas, et netovõlakoormuse ülemmäär arvutatakse igale omavalitsusele individuaalselt. Viimsi vallal on see näiteks 100% aasta põhitegevuse tuludest.
Korrigeerimismenetluse perioodiks Liiviku on menetluse algusaasta ja sellele järgnevad neli aastat. KOV peab jõudma netovõlakoormuse piirmäära sisse neljanda aasta lõpuks. „Menetlusperioodil ei tohi teha tegevusi, mis finantsolukorda halvendavad, milleks on näiteks uute laenude võtmine, võlgade tagasimaksete edasi lükkamine tulevikku või tegevuskulude tuludest kiirem kasv. Omavalitsus ei tohi eelarvega netovõlakoormust suurendada üle piiri, mis eelarvestrateegias selleks aastaks kavandati,“ rääkis ta.
Korrigeerimismenetlus loetakse lõppenuks kui omavalitsus ja tema arvestusüksus on jõudnud netovõlakoormuse piirmäära sisse. See võib juhtuda mistahes ajahetkel nelja aasta jooksul.
„Sõltumatult korrigeerimise menetlusest kehtib reegel, et riigilt (k.a välisabi) investeeringutoetuste saamiseks peab omavalitsus kinni pidama netovõlakoormuse piirmäärast. Omavalitsus ei jää toetusest ilma, vaid selle kättesaamiseks peab ta finantsprobleemid lahendama,“ kommenteeris Liivik.
„Meile teada oleva Viimisi eelarvestrateegia alusel suudab Viimsi vald hiljemalt 2017. aasta alguseks tingimusi täita. Vallal võivad olla uuemad arvutused, mis näitavad paremat perspektiivi,“ märkis Liivik.
Kui korrigeerimise menetluse lõpus omavalitsus netovõlakoormuse piirmäära sisse ei jõua, käivitub saneerimismenetlus. „Sellisel juhul sekkub rahandusministeeriumi juhitav komisjon, kes koostöös omavalitsusega analüüsib läbi kogu eelarve eesmärgiga ümber vaadata kulusid ja suunata vahendid võlgade tasumiseks,“ ütles Liivik.
Korrigeerimismenetluse on rahandusministeerium algatanud Keila, Loksa ja Paide linna, Viimsi ja Mõniste valla ning Vändra alevi suhtes.
