Töölepinguga või avalikus teenistuses töötavatest inimestest otsustas septembris kohustusliku kogumispensioni väljamakse kasuks enne pensioniiga ligi 111 500 töötajat ehk ligi 20 protsenti. Raha väljavõtjate hulgas ei ole neid, kes suunasid selle pensioni investeerimiskontole,

kirjutasid statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment ja Kaja Sõstra ameti blogis. 

Sambast väljujatest oli ametirühmade lõikes tipus erinevate seadmete operaatorid. Analüütikute sõnul otsustasid vähemalt pooled jalatsitootmis- ja muude selliste masinate operaatorid, kaevurid ja karjääritöölised, mäeseadmete operaatorid, naftasaaduste, õlide ja maagaasi töötlemise operaatorid pensioniraha välja võtta. "Lisaks leiab suhteliselt palju raha väljavõtjaid ka kihlvedude vahendajate, krupjeede ja muude hasartmängutöötajate hulgas," tõid nad välja. 

Kõige enam jätsid oma raha pensionifondide hooleks eri- ja üldarstid, bioloogid, botaanikud, zooloogid ja õppejõud. Väljavõtjaid oli nende hulgas vähem kui 5 protsenti. 

Leesment ja Sõstra märkisid, et muude tingimuste samaks jäädes viitab suurem väljamakse ka kõrgemale tasule ametialal. "Kui olukorda väljamakse suuruse järgi vaadata, siis juhtide ja tippspetsialistide puhul tuli üsna selgelt välja see, et mida kõrgema mediaanväljamaksega ametirühm, seda väiksem on pensioniraha väljavõtjate osakaal. Samas mõnes teises grupis, näiteks lihttööliste hulgas, oli olukord pigem vastupidine," kirjeldasid nad. 

Eriarstidel oli analüütikute sõnul mediaanväljamakse pea 29 000 eurot. Välja toodud ametialadest suutsid seda ületada vaid kohtunikud, kelle makse oli ligi 40 000 eurot, kuid ka nende hulgas jäi pensioniraha väljavõtjate osatähtsus väikeseks. Teisalt ulatus ka ühtede aktiivseimate väljavõtjate – kaevurite ja karjääritööliste, mäeseadmete operaatorite – mediaanväljamakse pea 20 000 euroni.

"Suhteliselt palju pensionisüsteemis jätkajaid võib märgata ka mitme väga väikese mediaanväljamaksega ametis. Võib arvata, et paljudel on kogunenud pensionisummad väikesed, mistõttu pole raha väljavõtmine eriti ahvatlev," selgitasid Leesment ja Sõstra. 

Kuigi konkreetse inimese motivatsiooni pensionisüsteemis järkamiseks analüütikud ei tea, siis põhjus, miks kõrgemapalgalised juhid ja tippspetsialistid võtsid suhteliselt vähem pensioniraha välja, võib peituda selles, et neil lihtsalt ei olnud selleks tungivat vajadust, arvavad Leesment ja Sõstra. 

"Tulu töisest tegevusest katab neil inimestel varuga ära jooksvad kulud, paljudel on tõenäoliselt ka pensionisüsteemi välised investeeringud. Muidugi ei saa välistada ka seda, et nad loodavad mõnevõrra rohkem, et pensionifondid suudavad pakkuda paremat tootlust kui iseseisev raha paigutamine," lisasid nad. 

Täiesti selget seost ei joonistu, ent analüütikute sõnul võib näha suuremat pensioniraha väljavõtmise osatähtsust mitmel madalapalgalisel ametialal.