Ühiskond
Viimased andmed näitavad, et teisest pensionisambast raha väljavõtjate profiil on ajas oluliselt muutunud. Noorte, alla 25-aastaste osakaal kasvab – viimases voorus moodustasid nad juba 15 protsenti kõigist lahkujatest. Raha, mis võiks kasvada ja tulevikus kindlustunnet pakkuda, jõuab aga hoopis tarbimisse või jääb lihtsalt kontole seisma.
Neli aastat pärast pensionireformi on teisest sambast lahkujate hulk jõudnud ligikaudu 250 000 inimeseni. Praegu kehtiva korra järgi saavad pensionisambast lahkujad teise sambaga uuesti liituda alles kümne aasta pärast, kuid on arutletud ka selle üle, kas ooteaeg peaks olema lühem.
SEB hiljutine uuring näitab, et teadlikkus teise pensionisamba sissemaksete suurendamisest on kõrge ning kümnendik vastanutest plaanib sissemakset tõsta ja viiendik pole veel otsustanud, kas seda teha. 
Kohustuslikku ehk II ja vabatahtlikku ehk III sambasse kogutakse raha enamasti aastakümneid. Järjepidevus toob ka edu ning pensionipõlveks on enamikel kogunenud sammastesse korralik summa, mille toel vanaduspõlve veeta. Swedbanki pensionivaldkonnajuht Kaire Peik selgitab, mis saab aga kogutud rahast siis, kui juhtub halvim ja inimene ise ei saagi  seda  kasutada, ehk kuidas käib pensionisammaste pärimine?

Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Statistikaameti andmeil olid septembris teisest sambast väljuda otsutanute seas ametirühmadest sinikraed, eelkõige seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad, oskus- ja käsitöölised, pensioniraha väljavõtmisel mõnevõrra aktiivsemad kui valgekraed ehk peamiselt juhid ja tippspetsialistid. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255