20.12.2021 Esmaspäev

Statistikaamet: Harjumaa roll Eesti majanduses muutub üha olulisemaks

Statistikaameti andmetel loodi möödunud aastal 66 protsenti kogulisandväärtusest Harjumaal ja maakonna edu ülejäänud riigi ees suurenes aastaga poole protsendipunkti võrra.

Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 143 protsenti Eesti keskmisest.
Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 143 protsenti Eesti keskmisest. Foto: wikipedia

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2020. aastal jooksevhindades 27 miljardit eurot. Sarnaselt aasta varasemale moodustas Harjumaa osa sellest 18 miljardit eurot, millest omakorda 15 miljardit eurot tuli Tallinnast, kirjutab statistikaameti analüütik Kail Karilaid statistikablogis.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud SKP-s olid vastavalt 11 ning 6 protsenti.

Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas SKP-st vähem kui protsendi.

Eelmisel aastal loodi kogu lisandväärtusest 72 protsenti teeninduses. Võrreldes 2019. aastaga oli see kõikjal Eestis kasvutrendis, suurim panus oli aga Tallinnal ja Tartul, kus oli teeninduses kõige suurem osakaal, vastavalt 80 ning 73 protsenti.

Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side ning kinnisvara tegevusalad ja Tartu panust hariduse, kinnisvara ja tervishoiu tegevusalad.

Madalaim oli teeninduse valdkonna osakaal 38 protsendga Lääne-Virumaal, 41 protsendiga Valgamaal ja 43 protsendiga Järvamaal.

Tööstus- ja ehitustegevus moodustas ligi 26 protsenti lisandväärtusest. See osakaal on aastate jooksul pidevalt vähenenud ja tingitud eelkõige teeninduse osakaalu kasvust.

Tänu energeetika valdkonnale on suurim tööstuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt 53 protsendiga Ida-Virumaal, kuid kaugele maha ei jää viimastel aastatel enam ka 47 protsendiga Valgamaa, 46 protsendiga Võrumaa ning 45 protsendiga Raplamaa.

Väikseimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud on endiselt 20 protsendiga Harjumaal, 24 protsendiga Tartumaal ja 31 protsendiga Põlvamaal. Kui Harju ja Tartu maakondades on see Karilaidi sõnul tingitud suurest teeninduse osakaalust, siis Põlvamaal põllumajanduse olulisusest.

Analüütik märkis, et võrreldes varasemate aastatega võib märgata ka Lääne-Virumaa tööstus- ja ehitustegevuse osakaalu olulist vähenemist, mis on samuti tingitud põllumajanduse osakaalu hüppelisest kasvust.

Põllumajandus moodustas lisandväärtusest 2 protsenti, kusjuures alates 2017. aastast on selle sektori panus kerges languses. Selgelt eristub Lääne-Viru maakond, kus põllumajandus on aastate lõikes märgatavalt kasvanud, jõudes 24 protsendini.

Kõrge põllumajanduse osakaal oli veel 17 protsendiga Põlva ja 14 protsendiga Järva maakonnas, väikseim aga 0,3 protsendiga Harjumaal ning 0,8 protsendiga Ida-Virumaal.

SKP elaniku kohta oli 2020. aastal 20 184 eurot ehk 717 eurot vähem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas – 143 protsenti Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Lääne-Viru maakonnad, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 96 ning 64 protsenti Eesti keskmisest.

Väikseim SKP elaniku kohta oli 38 protsendiga Põlva maakonnas, järgnesid 40 protsendiga Valga, Hiiu ja 42 protsendiga Võru maakond. Vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel on aeglaselt vähenemas.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!