gif Company 930x140 ee

 

09.06.2016 Neljapäev

Statistikaamet hakkab EKOMAR aruandega hilinejatele sunniraha määrama

Andres Oopkaup, statistikaameti peadirektor
Andres Oopkaup, statistikaameti peadirektor PM

1. juulil on statistikaameti küsimustiku „Ettevõtte kompleksne majandusaasta aruanne“ (EKOMAR) esitamise tähtaeg. Kuna varasemate aastate kogemus näitab, et tähtajaks esitab selle vaid 30% ettevõtetest, sunnib see statistikaametit alates tänavu suvest andmete esitamata jätjate suhtes sunniraha rakendama ja alustama haldusmenetlust sunniraha väljanõudmiseks.

Aastaküsimustiku esitamata jätmise eest määratava sunniraha suurus on 300 eurot.

Viimasel ajal on avalikkuses üsna palju räägitud nullbürokraatia rakendamise vajalikkusest ja halduskoormusest, mida riigiasutused on ettevõtjatele tekitanud. Bürokraatia vähendamiseks laekunud ettepanekutest iga viies puudutas statistika tegemist. Samas on mõõdetud, et kogu halduskoormusest, mis ettevõtjal riigiga suhtlemisel tekib, moodustab statistika tegemiseks vajalike andmete esitamine 1,5–3%, sest vastavaid küsimustikke on üsna lihtne täita.

Nullbürokraatia projekti kohta laekunud ettepanekute rakendamine mõjutab kindlasti ka statistika tegemist. Andmete kogumise protsessi muutmine on plaanis, kuid muutuste mõju ei avaldu kindlasti nii kiiresti, nagu ettevõtjad ootavad. Praegu püüavad ettevõtted küsimustiku täitmata ja esitamata jätmisega muutusi esile kutsuda, aga selline lahendus ei toimi.

Oluline on meeles pidada, et statistikaamet ei kogu andmeid iseenda jaoks. Statistikaamet on asutus, kes ministeeriumite ja Euroopa tarbija soovil mõõdab riigis toimuvaid arenguid, et Eestis tehtavad otsused oleksid võimalikult faktipõhised ning et elu läheks paremaks.

Nii näiteks on enamik ettevõtlust puudutavaid andmeid olulised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandust puudutavad arvud aga rahandusministeeriumile. Kui ettevõtted jätavad andmed esitamata, võib see muuta Eestist väljapoole saadetavaid numbreid sedavõrd, et ettevõtjad ei pruugi saada neile vajalikke toetusi, sest otsustajatel pole kindlust, et probleem on tõesti olemas.

Valimipõhine lähenemine

Kogutav andmestik oleks kõige täpsem siis, kui andmeid küsitaks kõigilt. Aga see oleks andmeesitajatele liiga suur koormus. Et avaldatud numbrid oleksid õiged ja andmeesitaja koormus väiksem, on statistikas kasutusel nn valimipõhine lähenemine. Valim on oma olemuselt mikropilt majandussektorist, tänu millele saab kogutud andmeid laiendada kõikide teiste kohta, kellelt neid ei küsitud.

Et aru saada, missugune on üldse ettevõtete struktuur ehk millistes jaotustes tuleb andmeid avaldada, on vaja vaadata, missuguse suurusega ettevõtted kui paljudes valdkondades tegutsevad.

Eestis registreeritud ja käibemaksukohustuslaste registris olevad ligi 70 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet saab suuruse järgi jagada kuude rühma. Kõik nad tegutsevad 300 erinevas tegevusvaldkonnas.

Lihtne korrutis näitab, et saamaks igast tegevusvaldkonnast ja suurusrühmast ühe ettevõtte andmeid, peaks neid küsima 1800 ettevõttelt. Et aga ühe ettevõtte põhjal ei saa teha üldistust, kogub statistikaamet praegu andmeid ligi 4,5 ettevõttelt igas suurusrühmas ja tegevusvaldkonnas. Nii on küsitlusse  haaratud juba 8000–9000 ettevõtet.

Telefonitöö tekitab kulu

Kui osa küsitletavatest ei vasta, kogunevad avaldamiseks väheusutavad andmed. Statistikaameti arvates pole mõtet niisuguseid andmeid avaldada, seetõttu helistavad statistikaameti töötajad ettevõttesse ning püüavad vastajat veenda, et küsitud numbrid on vajalikud. Olles sunnitud niimoodi käituma, kulutab statistikaamet üle 40% oma eelarvest andmete kogumisele, sest üks pool (andmeesitaja) ei taha neid anda ja teisel poolel (statistikaamet) on neid väga vaja, et oma kohustust – tellitud andmed avaldada – täita.

Raha kulub inimeste palkamisele, kes helistavad ettevõtjale, vestlevad ja paluvad andmed esitada. See töö ei ole meeldiv ja on üsna arusaamatu, et kui ettevõtja ise teeb andmete küsimise nii keerukaks, siis miks ta seejuures halduskoormust nii suureks peab – põhjust peaks otsima peeglisse vaadates.

Olukorras, kus eelarvevahendeid jääb järjest vähemaks, tellimus statistika järele ei vähene ja kolmas pool ehk ettevõtja ignoreerib püüdlikult andmete esitamist (kuidas muidu selgitada, et viimastel aastatel on näiteks EKOMAR-i küsitlusele tähtajaks vastanud vaid 30% küsitletavatest!), peab statistikaamet oma riiklikku ülesannet siiski kuidagi täitma.

Majandusaasta aruanne ei sisalda kõiki andmeid

Statistikaametit ei ole siinjuures aidanud ka see, et väga paljud EKOMAR-i küsitlused on tegelikult eeltäidetud ja analüüs näitab, et vaid 3% raamatupidajatest muudab eeltäidetud andmeid. Siin on aga üks oluline nüanss: küsimustikku ei saa eeltäita, kui ettevõtte juhatus pole äriregistris kinnitanud oma ettevõtte majandusaasta aruannet. Kinnitamata aastaaruande puhul kuvatakse täitjale täiesti tühi statistikaameti küsimustik ja siis jõuabki statistikaametini nurin, et küsite samu asju, mida aastaaruandes küsitakse.

Seega, et ettevõtte aruandlust lihtsustada, peaks juhatus majandusaasta aruande äriregistris kinnitama ning selle alusel eeltäidetakse automaatsel ligi poole tööpäeva jooksul kindlasti ka statistikaameti küsimustik.

Võimalus kiireks ja tõhusaks küsimustiku esitamiseks on seega loodud. Küsimustikku tuleb aga täita ja esitada seetõttu, et majandusaasta aruanne ei sisalda kõiki andmeid, mida vastava valdkonna ministeeriumid vajavad. Niisiis – küsimustiku esitamise kohustus jääb.

Esitage küsimustikud tähtajaks!

Statistikaamet on alustanud maksu- ja tolliametiga koostööd, et siduda ettevõtete raamatupidamistarkvarad riigile andmete esitamise kohustusega selliselt, et andmed saadetaks õigel ajal automaatselt arvutist arvutisse. Juhul kui ettevõtjad on sellise lahendusega päri, võiks lõpuks kaduda ka statistikaametile küsimustiku esitamise kohustus. Sellise süsteemi kujundamiseks kulub aga mitmeid aastaid.

Et sellises olukorras „ellu jääda“ ja riigile vajalikud andmed siiski kokku koguda, on statistikaamet olnud sunnitud uurima, kas on tegutsemisvõimalusi, mis võiksid viia andmeesitamise kohustuse täitmise paranemisele. Kahjuks ei ole peale veenmise (mille tulemuslikkus on olnud küsitav) väga palju muid variante kui ettevõtja jaoks alternatiivkulu tekitamine ehk sunniraha rakendamine.

Teiste riikide ja asutuste kogemus näitab, et sellisel puhul laekub tähtajaks kuni 95% küsimustikest.

Niisuguse meetme kasutuselevõtt pole ettevõtjate seas kindlasti populaarne. Oleme sellest teadlikud. Tuge pakub ainult teadmine, et kui andmeesitaja täidab oma kohustuse õigeks ajaks, siis pole ka riigil vaja sundi rakendada. Kindlasti eelneb igasugusele sunni rakendamisele teavitus sellest, et kui ettevõte oma kohustust ei täida, on statistikaamet sunnitud alustama haldusmenetlust sunniraha väljanõudmiseks.

Usun, et kasulikum on küsimustik esitada ja kui seda ei tehta, rakendub juurutamisel olev süsteem. Kinnitan veel kord, et see ei ole kergekäeline otsus, kuid oleme sunnitud tekitama olukorra, kus alternatiivkulu võib kindlustada parema andmelaekumise. See omakorda võimaldab statistikaameti käsutuses olevat tööaega paremini planeerida ja liikuda suunas, mida riigireformilt oodatakse.

Lugupeetud ettevõtjad, statistikaametil on teile üleskutse: esitage küsimustikud tähtajaks ja meie koostöö vaid paraneb. Nii suudame kogutud andmete põhjal pakkuda nii riigiasutustele kui ka erasektori ettevõtetele ja nende liitudele väärtuslikku infot, mis aitavad kõigil teha paremaid äriotsuseid.

Andres Oopkaup,
statistikaameti peadirektor

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes