16.08.2021 Esmaspäev

Riigikontroll: haldusreform pole KOV-i teenustele ligipääsu vähendanud

Riigikontrolli aruandest ilmneb, et haldusreformi tõttu ei ole kohalike omavalitsuste (KOV) teenuste kättesaadavus vallakeskustest kaugemal asuvates piirkondades oluliselt kannatanud. 
Riigikontroll: haldusreform pole KOV-i teenustele ligipääsu vähendanud
Riigikontroll: haldusreform pole KOV-i teenustele ligipääsu vähendanud Foto: erakogu

Samas tõdeb riigikontroll, et nelja aasta tagune reform tõi ka poolikuid lahendusi, kus tähtsamate teenuste, näiteks koolihariduse pakkumisel tuleb jätkuvalt toetuda naabritele ja sõltuvus neist isegi kasvab. Reformi eesmärkide saavutamine on sellistel juhtudel küsitav, teatas riigikontroll. 

Risk, et omavalitsuste teenused koonduvad reformi tõttu liialt suurematesse keskustesse, ei ole praeguseks realiseerunud ning omavalitsuse teenuste saamiseks ei ole üldjuhul vaja keskusesse minna. "Omavalitsuse teenuste tase ei sõltu töötaja töölaua asukohast," järeldas riigikontrolör Janar Holm, tuues välja, et võimalik on kasutada erinevaid paindlikke lahendusi.

E-teenused kombineerituna kohapealse teenindamisega peaks enamiku vajadustest katma, näitab riigikontrolli ülevaade, mille koostamisel uuriti lähemalt kümne omavalitsuse kogemust. Seda, et e-teenuste ja kohapealse teeninduse kombineerimisest piisab, kinnitavad valdavalt ka küsitletud kogukondade esindajad. 

Eestis on piirkondi, kus ühinemisele vaatamata ei tekkinud oluliselt suuremat potentsiaali elanike paremaks teenindamiseks, näitab haldusreformi tulemuste esmane analüüs. Leidub omavalitsusi, näiteks Rõuge ja Toila, kus sõltuvus naabritest on haridusteenuse korraldamisel pärast reformi suurenenud. See on reformi eesmärkidele vastupidine areng ja märk sellest, et elanike toimepiirkonnale vastavat omavalitsust ei ole tekkinud, selgitab riigikontroll aruandes. 

Seda vaatamata sellele just hariduse korraldamist nimetati reformi ette valmistades ühena nendest valdkondadest, mida linn või vald peaks suutma korraldada iseseisvalt. Pooliku territoriaalse lahendusega piirkondadele on riigikontrolli arvates iseloomulik suurema keskusasula puudumine ning seal on ka rahulolematus reformi tulemustega suurem.

Haldusreformi käigus sõlmitud valdade ühinemislepingud on seni suuremaid muutusi teenuste ümberkorraldamisel tagasi hoidnud, ent riigikontrollile jäi ka silma, et olemasoleva säilitamine senisel kujul on saanud lepingutes kohati põhjendamatult palju tähelepanu.

Vajadus pidada endistesse vallamajadesse loodud teenusekeskustes erinevaid ametikohti on osutunud sageli arvatust väiksemaks, mistõttu on tulnud kohti vähendada. Eelkõige on see puudutanud tugifunktsioone, näiteks infosekretäride tegevust, tõi riigikontroll esile. 

Raamatukogude, koolide ja teiste vallaasutuste võrk oli vaadeldud piirkondades jäänud üldjuhul samaks. Seda ka juhul, kui asutusi oli liidetud või koondatud ühtse juhtimise alla. Samas tuvastasid ülevaate koostajad, et ühinemislepingud keskendusid tihti asutuste endi, mitte nende pakutavate teenuste säilitamisele.

See esmapilgul tühine erinevus on põhjustanud kohapeal vaidlusi, mida ei osatud ette näha, ja nii on mõistlikuks peetud asutuste juhtimiskulude kärped jäänud mõnel pool tegemata, tõdeb riigikontroll. 

Riigikontroll leiab, et ühinemislepingute investeeringukavad olid ebarealistlikud ja ebaselged. Lepingule lisatud investeeringukava oli osa lubadustest, mille toel saadi kogukondadelt ühinemiseks nõusolek. Kavade maht paisutati aga üle ja uued omavalitsused ei ole suutnud kava realiseerida. Nende katteks ei ole rahalisi võimalusi või on investeering uue omavalitsuse vaatest ebamõistlik.

Nii jääb näiteks Saaremaal tegemata 12 objekti 46 objektist. Selgus ka, et ühinemislepinguid ei ole kavade korrigeerimiseks enamasti muudetud ja investeeringute tegemata jätmist kogukondadega arutatud. Tulevaste võimalike ühinemiste jaoks võiks riigikontrolli hinnangul rahandusministeerium kavadega seotud reegleid täpsustada.

Ülevaate koostamisel selgus, et kohalike inimeste hinnangul on ajakulu asjaajamises kasvanud. Ajakulu kasvu tajutakse kogukondades näiteks seltsitegevuse toetuste taotlemisel, avaliku ruumi heakorraga seotud küsimuste lahendamisel, ehitustegevusega seotud lubade menetlusel.

Omavalitsuse esindajad seda ka riigikontrolli sõnul ei eita. Protsessid on kvaliteedi tagamiseks uues omavalitsuses rohkem standardiseeritud ja vähem tehakse erandeid. Seega näevad omavalitsused, et suurema ajakuluga suuremates omavalitsustes kaasneb teenuste kvaliteedi paranemine, näiteks on otsused põhjalikumalt läbi kaalutud ja juriidiliselt korrektsed.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et kuigi kaasamine ei tähenda, et kõikide arvamusega saaks alati arvestada, kipub kogukondade kaasamine olema formaalne. Analüüsitud kantide kogukonnad leidsid, et nende huvid on otsustusprotsessis esindatud halvemini kui varem.

"Ei ole mõtet luua piirkonnakogusid ja osavallakogusid ning muid kaasamisorganeid, kui motivatsiooni seal sisulist dialoogi pidada ei ole ja kaasamine jääb näiliseks," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate järeldusi.

"Sisulise dialoogi võimalus oleks suurem, kui kogudele antaks reaalne võim midagi otsustada, näiteks seltsitoetuste jagamisel või kohapealse taristu majandamisel." Ülevaade osutab, et uuritud piirkondades ollakse kaasamisega rohkem rahul seal, kus tahe piirkondi kaasata on olnud sisuline ja kaasamissüsteemi loomisega on vaeva nähtud. 

2017. aastal läbi viidud halduskorralduslikest muudatustest, mille eesmärk oli oluliselt vähendada omavalitsuste arvu, möödub 2021. aasta sügisel neli aastat ehk omavalitsused on uutes halduspiirides tegutsenud ühe volikogude tegutsemisperioodi.

Riigikontroll on käesolevas ülevaates teinud esimesed vahekokkuvõtted selle kohta, kuidas on teenuste korraldust pärast reformi muudetud, kas olulised teenused on kättesaadavad ja kogukonnad kaasatud uute omavalitsuste otsuste kujundamisse.

Lähemalt uuriti 10 omavalitsuse kogemust: Hiiumaa, Järva, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Rõuge, Saaremaa, Setomaa, Tartu ja Toila vald ning Pärnu linn. Keskenduti kantidele, kust teekond uue omavalitsuse keskusesse on varasemast oluliselt pikem.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!