08.07.2024 Esmaspäev

RMK kokkuleppehinnaga puidumüük on aastate jooksul võimaldanud erikohtlemist

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) sõlmitavate kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik ei loo eeldusi metsamaterjali müümiseks turuhinnaga, mis on metsaseadusest tulenev nõue.

Riigikontrolli hinnangul on Riigimetsa Majandamise Keskus kohelnud kestvuslepingupartnereid põhjendamatult erinevalt ja sõlminud vähemalt kolme ettevõttega metsamaterjali müügi eelkokkuleppeid.
Riigikontrolli hinnangul on Riigimetsa Majandamise Keskus kohelnud kestvuslepingupartnereid põhjendamatult erinevalt ja sõlminud vähemalt kolme ettevõttega metsamaterjali müügi eelkokkuleppeid. Foto: pexels

Ühtlasi jäetakse sellega kasutamata võimalus metsamaterjali müügist rohkem tulu teenida, leiab riigikontroll oma äsja avaldatud auditiaruandes.

Riigikontrolli hinnangul tuleks RMK-l soodustada puidumüügil konkurentsi ja sõlmida pikaajalisi kestvuslepinguid avalike enampakkumiste alusel. Lepingute sõlmimise ja muutmise süsteem peaks olema senisest selgem ning läbipaistvam.

Kuigi metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt peab Riigimetsa Majandamise Keskus tagama, et metsamaterjali müüdaks turuhinnaga, selgus auditi käigus, et kestvuslepingutega kokku lepitud hinnad olid auditeeritud perioodil 2017–2022 oluliselt madalamad avaliku enampakkumise hindadest – Riigimetsa Majandamise Keskus müüs kestvuslepingutega puitu kuni 30% madalama hinnaga.

Hinnaerinevus ei tulene ka müüdavatest kogusest, sest analüüs näitas, et suuremat kogust ostev klient ei saa üldjuhul madalamat hinda ja väiksemat kogust ostev klient ei saa üldjuhul kõrgemat hinda.

Positiivne on see, et 2023. aasta 1. oktoobril Vabariigi Valitsuse puidumüüki reguleerivat määrust uuendati ning muudeti puidumüük läbipaistvamaks – näiteks kehtestati nõue, et metsamaterjali müügilepingud tuleb avaliku teabe seaduse kohaselt avalikustada. Sellele vaatamata vajab metsamaterjali müügi protsess riigikontrolli hinnangul jätkuvalt täiendamist, et suurendada avatust ja läbipaistvust.

Audit näitas, et Riigimetsa Majandamise Keskus ei andnud auditeeritud perioodil, aastatel 2017–2022, ega anna ka praegu eelist nendele ettevõtetele, kes pakuvad kestvuslepingute läbirääkimistel teistega võrreldes paremat hinda.

Pakkumised, mis ületavad pakkumiste keskmist kaalutud hinda rohkem kui 15%, kas lükatakse tagasi või vähendab keskus pakutud hinda 15% võrra.

Riigikontrolli hinnangul muudab kestvuslepingute sõlmimise protsessi läbipaistmatumaks ka asjaolu, et Riigimetsa Majandamise Keskus ei määra kestvuslepingute läbirääkimistel metsamaterjalile enamasti alghinda, mis lähtuks metsamaterjali harilikust väärtusest ehk turuhinnast ja oleks kõigile pakkujatele teada juba pakkumiste tegemise ajal.

Auditi käigus esitasid kliimaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus kokku kolm omavahel vasturääkivat versiooni sellest, kuidas arvestada metsamaterjali müügil selle turuhind.

Ühtset arusaamist metsamaterjali turuhinna ehk hariliku väärtuse arvestamisest ei ole kliimaministeeriumil ega Riigimetsa Majandamise Keskusel siiamaani. 

Kui auditi alguses pidas keskus metsamaterjali turuhinna määramist võimatuks, siis auditi lõpuks jõuti seisukohale, et turuhind on kestvuslepingute sõlmimise tinglikult tagatud koguse voorus pakutud hind (mis on vaid üks komponent kestvuslepingute hinnast ja valdavalt madalam sellest).

Kliimaministeerium aga väljendas seisukohta, et harilikule väärtusele vastavat hinda on võimalik saada sõltumata müügiviisist. Audit näitas aga, et metsamaterjali müügihind sõltus tugevasti sellest, kas seda müüdi kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel või avaliku enampakkumise teel.

Üht ja sama puidusortimenti ostvatel klientidel on kestvuslepingute hinnaerinevused märkimisväärsed, kuid hinnaerinevuste kohta puuduvad veenvad põhjused. Hinnakujundus kestvuslepingute läbirääkimistel loob eeldused väga erinevateks hindadeks.

Näiteks oli 2022. aastal kuni kuue meetri pikkuse ja 18+ cm diameetriga männipalgi kestvuslepingu hinnad vahemikus 98–130 eurot, männi-peenpalgil 50–108 eurot, küttepuidul 28–82 eurot ja kase-spoonpakul 141–252 eurot ühe m³ kohta. Audit näitas, et madalamate hindade põhjuseks ei ole suuremad kogused ega lühem transporditee ostja lattu.

Riigikontrolli hinnangul on Riigimetsa Majandamise Keskus kohelnud kestvuslepingupartnereid põhjendamatult erinevalt ja sõlminud vähemalt kolme ettevõttega metsamaterjali müügi eelkokkuleppeid.

Audit näitas, et keskus on sõlminud kahe ettevõttega aastatel 2011–2014 kolm konfidentsiaalset eelkokkulepet, mille sõlmimiseks ei olnud õiguslikku alust. Kokku lepiti mitmetes eritingimustes ja selles, kui palju ja millise hinna eest puitmaterjali müüakse. Eelkokkulepped vormistati hiljem kestvuslepinguteks, mis tagasid ettevõtetele lepinguperioodiks ehk viieks aastaks stabiilselt madala hinna võrreldes teiste samal perioodil sama sortimenti ostnud kestvuslepingu klientidega.

Ühe ettevõttega sõlmiti aga 15-aastane kokkulepe Vabariigi Valitsuse kabinetiotsuse alusel, kokkuleppe hinnamehhanism võimaldas selle aja jooksul metsamaterjali osta madala hinnaga. Seesugune praktika toob peale ebavõrdse kohtlemise kaasa nii korruptsiooni- kui ka keelatud riigiabi andmise riski ning võimaliku kasumlikkuse vähenemise.

Ühtlasi näitas audit, et puidumüügilepingute täitmise järelevalve on müügiaruannete põhjal raskendatud. Näiteks esinesid müügiaruannetes hinnad, mida ei olnud lepingutes kokku lepitud; müügiaruanded näitasid vaheladude negatiivseid hindu ehk olukordi, kus Riigimetsa Majandamise Keskus sai puidumüügist rahalist kahju; sortimentide info oli erinevalt kajastatud jms.

Andmed ei olnud müügiaruannete koostamise jaoks ka ühetaoliselt kogutud, mille tõttu on müügiaruandeid keeruline analüüsida ja andmeid raske võrrelda. Kuivõrd Riigimetsa Majandamise Keskuse statistika vahelao hindade kohta on teistele turuosalistele aluseks puiduhinna kujundamisel ja selle alusel tehakse ka muid olulisi otsuseid (nt metsamaa hinna arvutamine looduskaitsealuste maade riigile võõrandamisel), on riigikontrolli hinnangul oluline parandada andmete kvaliteeti.

Riigikontroll soovitab kliimaministeeriumil anda Riigimetsa Majandamise Keskusele suunis loobuda kestvuslepingute sõlmimisest konkurentsi piiravatel tingimustel ja korraldada kestvuslepingute sõlmimine avaliku enampakkumise kaudu. See oleks läbipaistvaim ja konkurentsile kõige avatum müügiviis ja looks kindlustunde, et metsamaterjali müüdaks turuhinnale vastava tasu eest.

Alternatiivina soovitab riigikontroll kliimaministeeriumil algatada Vabariigi Valitsuse määruse muudatus, et sätestada selles Riigimetsa Majandamise Keskuse kohustus määrata kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghind ja kirjeldada metoodika, mis tagaks metsamaterjali müügil selle eest turuhinna saamise.

Riigimetsa Majandamise Keskusele soovitab riigikontroll määrata kokkuleppehinnaga kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghind ja luua metoodika, mis tagaks, et metsamaterjali müügil saadaks selle eest turuhinda.

Taustaks

Riigikontroll auditeeris Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingud, mis kehtisid ajavahemikul 2017–2022.

Lisaks vaadati nii varasemat kui ka hilisemat perioodi, et mõista nende lepingute sõlmimise tausta ja asjaolusid ning hinnata muudatusi Riigimetsa Majandamise Keskuse töökorralduses seoses lepingute sõlmimise, muutmise ja täitmisega.

Riigimetsa Majandamise Keskuse osakaal kogu Eesti puiduturust on ca üks kolmandik. Keskus teenis 2023. aastal metsamaterjali müügist 303,5 miljonit eurot tulu, millest maksis riigikassasse kokku 75 miljonit eurot dividende.

Metsaseaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ on sätestatud metsamaterjali müügil kaks olulist põhimõtet: mil viisil ja millise hinna eest müüa tohib. Metsamaterjali müümiseks on antud ette kolm viisi ning seatud tingimus, et metsamaterjali ei tohi müüa alla harilikku väärtust (ehk turuhinda). Riigimetsa Majandamise Keskus tohib riigimetsast raiutud puitu müüa

  • avalikul enampakkumisel ehk oksjonil;
  • eelläbirääkimistega pakkumisel või
  • kokkuleppehinnaga (edaspidi kestvusleping).

Riigimetsa Majandamise Keskuse müügiaruannete järgi on keskus 2022. aastal müünud puitmaterjali (v.a tüvesed ja raidmed) kokku 3,5 miljonit kuupmeetrit, üle 81% sellest kestvuslepingutega kokkuleppehinnaga ning 102 kliendile, keskmise hinnaga ligi 80 eurot kuupmeeter.

2022. aastal oli Riigimetsa Majandamise Keskuse avalikel enampakkumistel, kus osales 91 klienti (kellest 59-l on ka samade sortimentide ostuks kestvuslepingud), keskmine metsamaterjali hind 106,76 eurot kuupmeetri kohta.

Riigimetsa Majandamise Keskusel on kestvuslepingupartnereid igal aastal ca 100, eri sortimentidele konkureerib väike ring ostjaid. Sortimendi ostjate hulk võib ulatuda ühest kuni paarikümneni. Teatud juhtudel ostab üks klient enamiku kogu sortimendist (nt haavapaberipuit ja AS Estonian Cell, 99,2% kogusest). Ühel ettevõttel võib samal ajal olla ka mitu kestvuslepingut.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255