Täpseid andmeid õppelaenude jaotuse kohta suuruse järgi ei ole, kuid pankade hinnangu kohaselt võtab maksimaalmääras laenu umbes 80 protsenti laenajatest ning täies mahus laenu võtmine näitab vähenemise trendi, mis tähendab, et maksimaalmäär mõjutab umbes 15 protsenti üliõpilastest, märgitakse seletuskirjas.
Õppelaenude võtmine on aasta-aastalt kahanenud. Käesoleval õppeaastal oli õppelaenu käive kommertspankades ligi kolmandiku võrra väiksem kui eelneval õppeaastal. Seega võib öelda, et õppelaenu võtjate arv on langenud veelgi, mistõttu õppelaenu regulatsioonidest puudutatute osakaal on selgelt alla viiendiku kõigist üliõpilastest.
Möödunud aastal kulus nimetatud kohustuste katmiseks riigieelarvest 7,7 miljonit eurot - sealhulgas riigitagatiseks 1,5 miljonit eurot, õppelaenude kustutamiseks avaliku sektori töötajatele 5 miljonit eurot ja kuni 5-aastast last kasvatava vanema õppelaenu osaliseks kustutamiseks 1,2 miljonit eurot. Alates 1. juulist 2009. aastast ei võetud enam vastu uusi taotlusi õppelaenu kustutamise kohta avaliku sektori töötajatelt ning alla 5-aastast last kasvatavatelt vanematelt.
Õppelaenuvõlglastelt laekus 2013. aastal 1,5 miljonit eurot. 2014. aastaks on nimetatud kuludeks kavandatud 6,3 miljonit eurot arvestusega, et õppelaenuvõlglastelt laekub riigieelarvesse 1,6 miljonit eurot. 30. aprilli seisuga oli Eestis 2720 õppelaenuvõlglast, kelle õppelaenu suhtes on rakendunud riigitagatis ja nende võlgnevus riigi ees on 5,2 miljonit eurot.Haridusministeerium, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja enamik erapanku toetas rahandusministeeriumi soovi jätta õppelaen senisele tasemele. Nordea Bank Finland Plc Eesti tegi ettepaneku tõsta maksimaalmäär 2000 euroni.
