Tänavuseks keskmise palga reaalkasvuks prognoosib ministeerium 1,3 protsenti, järgmisel aastal on oodata aga 0,9-protsendist langust. 2022. aastaks prognoosib ministeerium 2,3-protsendist kasvu, 2023. aastaks 2,6-protsendist kasvu ja 2024. aastaks 2-protsendist kasvu.
Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud sunnivad töötajaid koondama ja palku vähendama. Enim on seejuures kannatanud turismiga seotud madalama palgaga inimesed,
märkis rahandusministeerium ja lisas, et töötasu hüvitiseta oleks tööturu olukord märkimisväärselt halvem.
Kriisi ja aktsiisilangetuste mõjul on hinnad tänavu väikses languses. Langusesse panustavad naftahindade kukkumine, aktsiisilangetused ja osa teenuste odavnemine. Hindade tõus taastub ministeeriumi prognoosi kohaselt järk-järgult tuleval aastal.
Selleks aastaks prognoosib rahandusministeerium 0,2-protsendist hinnalangust, järgmiseks aastaks 1,4-protsendist tõusu. 2022. aastal on prognoosi kohaselt oodata 2,2-protsendist, 2023. aastal 2,1-protsendist ja 2024. aastal 1,9-protsendist tarbijahinnaindeksi tõusu.
