29.05.2024 Kolmapäev

Pensionisamba reklaam: vabadus versus läbipaistvus

Hiljuti avaldas finantsinspektsioon arvamust, et pensionivalikuid ei tohiks teha kiirustades ja selleks ebasobivas kohas, nagu kaubanduskeskused.

Age Petter, Swedbank Investeerimisfondid AS-i juht
Age Petter, Swedbank Investeerimisfondid AS-i juht Foto: Swedbank

 

II ja III samba pensionifondid on ühed enim reklaamitud finantsteenused. Mõistetavalt kehtivad nende turundamisel ka ranged reeglid, mille rikkumine, nagu oleme näinud, toob kaasa ka karistuse. Pensionifondide tootlust võib reklaamida, kuid selle juures tuleb meeles pidada, et reklaamida ei tohi ainult lühiajalist, vaid ka eri perioodide ning võimalikult pika aja tootlust, seejuures hoiatusega, et senine tootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus.

Kui fond järgib seniseid investeerimispõhimõtteid, annab see siiski aimu, millist tootlust fondilt võiks oodata. Kahjuks oleme oma klientidelt saanud tagasisidet, kus neile on tehtud kaubanduskeskuses müüki ja näidatud vaid mõne kuu tootlust, kuigi fondi ajalugu on palju pikem.

Samuti tuleb hoiduda tarbijate eksitamisest, võrreldes võrreldamatut. Näiteks kõrvutatakse omavahel eri riskitasemete ja juhtimisstiilidega fonde, kas või valdavalt võlakirjadesse investeerivat fondi aktsiatesse investeeriva fondiga. Sellisel juhul võrreldakse justkui õuna apelsiniga. Ühed eelistavad üht, teised teist, kuid nende maitseomadusi ei ole omavahel võimalik võrrelda.

Jah, võrrelda saab eraldi õunasorte ja apelsinisorte, kuid ka seda tehes tasub meeles pidada, et eri sordid rahuldavad erinevaid maitseid. Sama lugu on pensionifondidega. Valikus on nii passiivselt juhitud indeksfondid kui ka aktiivselt juhitud fondid, alates väga konservatiivsetest ja lõpetades väga agressiivsetega, mis tähendab juba seda, et erinevad nii riskitasemed, tootlused kui ka tasud.

Pensionifondide valik on Eestis muutunud laiemaks alles viimasel kümnendil. Mida agressiivsem on pensionifond, seda suuremaid riske selles võetakse, investeerides peamiselt aktsiatesse, mis eeldab juba pikemat investeerimisperioodi, ning selline lahendus ei pruugi näiteks lähiaastatel pensionile jäämist plaanivale inimesele sobida. Mida konservatiivsem on fond, seda suuremas mahus sisaldab see võlakirju. Eesti II samba pensionifondide strateegiad on seejuures aastate jooksul sõltunud suuresti seaduses lubatud piiridest. Näiteks 2002. aastal tohtisid fondid sisaldada maksimaalselt 50% ulatuses aktsiaid, 2010. aastast kasvas lubatud aktsiate osakaal 75% peale ning kogu vara on tohtinud aktsiatesse paigutada alles 2019. aasta septembrist.

Lisaks muudavad pensionifondide haldurid fondide strateegiaid. Näiteks muutis Swedbank kaks aastat tagasi esimese elutsüklifondi edust ja huvile vastu tulles enamus oma pensionifondid elutsüklifondideks. See tähendab, et neis muutub aktsiate ja võlakirjade osakaal vastaval kümnendil sündinud inimeste vanusest lähtudes automaatselt, ehk fond muutub ise ajas konservatiivsemaks.

Nii üldised muudatused seadusandluses kui ka fondihaldurite strateegiamuutused väljenduvad fondide pikaajalises tootluses. Pensionit kogume tulevikuks, seega on pensionisamba valimise juures oluline see, kuidas sel läheb edaspidi ja sõltuvalt fondist võib seda adekvaatsemalt hinnata kord lühiajalist, kord pikaajalist tootlust vaadates. Nii on piiranguvabadus tootlikkuse reklaamimisel õige, kui vaid peetakse kinni heast tavast mitte kõrvutada loomult täiesti erineva strateegiaga fonde. Kui mingi fondi strateegiaid hiljuti muudeti, siis ei peegelda pikaajaline tootlus enam seda, mis on fondil olemas täna. Sellisel juhul tasub just analüüsida tulemusi muudatuse algusest alates. See omakorda aga tähendab, et tuleb huvi tunda ka fondi sisu ja tegemiste vastu.

Swedbanki kodulehel on võimalik tutvuda kõigi meie pensionifondide lühiajalise ja pikaajalise tootlusega, Pensionikeskuse lehel võib tutvuda kõigi teenusepakkujate fondidega, nende lühi- ja pikaajalise tootlusega ning filtreerida valikut kolme riskitaseme alusel. Seega, kogu pensionifondide edukust ühes või teises ajaperioodis puudutav info on läbipaistvalt kättesaadav ning reklaamtahvlilt nähtav tootlus on võimalik panna konteksti ja teha oma soovidest ja vajadustest lähtudes lõpuks kaalutletud otsus.

Küll aga paneb veel üks pensionifondide turundamist puudutav teguviis muretsema selle üle, kas need otsused on alati kaalutletud ja kontekstis. Jutt on nimelt pensionisamba müügist kaubanduskeskustes. Väga paljud meist on ilmselt olnud olukorras, kus pärast pikka päeva täis argitoimetusi tahaks kiiresti haarata toidupoest vajaliku ja lahkuda, kuid teele jäävad agarad noormehed või neiud kindla plaaniga meelitada maksimaalselt palju poekülastajaid liituma just selle fondivalitseja pensionifondiga, keda nad sel päeval parajasti esindavad. Mida rohkem uusi nippe neist mööda hiilimiseks leiavad poekülastajad, seda rohkem uusi võtteid neid siiski kinni pidada leiutavad ka müügimehed. Nii ei toimi ammu enam näiteks ka vastus, et juba olen selle teenusepakkujaga liitunud, sest selle peale soovitakse üle vaadata, kas olete enda vanuse kohta ikka meie õiges fondis.

Paratamatult paneb selline agressiivne müügiviis kliendi ennast halvasti tundma ja tekitab pensioniks kogumise suhtes negatiivse assotsiatsiooni.

Jäägu see, kas ja mil moel üldse keegi avalikus kohas inimesi kõnetada tohib, mõne teise arutelu teemaks. Peamine küsimus puudutab siiski neid, kes mööda ei hiili, pakutava info vastu võtavad ja selle põhjal kohapeal kiirustades endale uue pensionifondi valivad. Sellisel juhul on põhjust muretsemiseks, sest mõne kindla pensionisamba müüki toetavad andmed ei peegelda kindlasti kogu turgu ja tegelikke valikuvõimalusi. Ja taaskord, kui võrrelda omavahel eri riskitaseme ja strateegiaga fonde ning näidata vaid sobivaid tootluse perioode, saame kokku ühe uhke korvitäie õunu ja apelsine, kust valiku tegemine peaks olema läbimõeldud ja kaalutletud otsus, kuid kust lihvitud oskustega müügimehel ei ole keeruline esile tõsta see kõige kaunima koorega puuvili ja seda maailma parima puuviljana esitleda. Kuid küsimus, kas selle koore all on ikka just sellise maitsega puuvili, mida inimene eelistaks, ilmselt enamasti kohapeal vastust ei saa.

Tulevikuks investeerimine on elu üks tähtsamaid finantsotsuseid. Mida rohkem on selle kohta infot ning mida lihtsamalt seda infot kätte saab, seda suurem on tõenäosus, et pensioniks koguja ka selle peale ühel hetkel mõtleb ja läbimõeldud valiku teeb. Reklaamil ja turundusel on teadlikkuse suurendamise juures suur roll. Tasakaalukalt käitudes peab mõtlema kahes aspektis: kuidas hoida ja suurendada Eesti inimeste usku pensionisüsteemi ja ise kogumise vajadusse ning kuidas näidata enda toodete tugevust. Kui üks pool ohverdada, läheb pilt kreeni ning valiku tegemine muutub keerulisemaks, läbipaistmatuks ja usaldamatus kasvab. Tõstes kliendi huvid esikohale ja toetades ausat konkurentsi, on võimalik võita kõigil.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255