Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul on pensioni kujunemisel inimese enda panus aina olulisem ning seetõttu tuleks üle vaadata, kas 10-aastane ooteaeg taasühinemiseks on õigustatud.

Pensionikogumise harjumused on muutumas

Norstati läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et 42 protsenti eestlastest ei kogu teise pensionisambasse või ei ole sellega kunagi liitunud. Sel viisil vastanute seast aga 32 protsenti oleks võimaluse korral valmis uuesti teise sambasse kogumist alustama.

„Pensionireformist, mis muutis teise samba vabatahtlikuks, on nüüdseks juba nii mõnigi aasta möödas. Inimesed, kes kasutasid raha lühiajalisteks vajadusteks on nüüd valmis taas pikaajaliselt koguma. Kindlasti võib mõtteviisi muutumise taga olla ka parem teadlikkus ning paindlikumad pensionifondid, mis muudavad kogumise atraktiivsemaks,“ sõnas Madisson.

Praegu kogub teise pensionisambasse aktiivselt 40 protsenti uuringule vastanud eestlastest ning 12 protsenti on ka omaosalust suurendanud. „Teine sammas on kõige soodsam kogumisvahend nii riigipoolse panuse kui maksuefektiivsuse seisukohast. Kui noor alustab kogumist juba praegu ja suunab 6 protsenti oma brutopalgast teise sambasse ning riik lisab sellele 4 protsenti, siis 40 aasta pärast võib tema pension moodustada 50–60 protsenti viimase töötasu suurusest. Ilma teise sambata jääks see summa vaid 30-40 protsendi vahemikku,“ ütles Madisson.

Kolmandik eestlastest ei plaani teise sambaga uuesti liituda

Siiski leidub ka skeptikuid, kes taasliitumise peale ei mõtle – uuringu kohaselt ei liituks 31 protsenti vastanutest pensionisambaga uuesti ning 20 protsenti arvavad, et nad pigem ei liituks. Eksperdi sõnul võivad selle põhjuseks olla asjaolud, et raha kogutakse muudel viisidel, pensioni peale ei mõelda üldse või ei olda teadlikud teise samba kasumlikkusest ja selle vajalikkusest.

„Rahvastiku vananedes kahaneb ka riigi võimekus maksta pensione ning seetõttu on isiklik panus vanaduspõlve kindlustamiseks üha olulisem. Seejuures on võtmetähtsusega ka varajane kogumise algus ja järjekindlus, mida on praegu teisest sambast lahkunutel raske taastada, sest uuesti saab süsteemiga liituda alles 10 aastat pärast lahkumist,“ märkis Madisson.

Taasliitumise ooteaja lühendamine võimaldaks inimestel kaotatud aega osaliselt tasa teha ning parandaks laiemalt inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes. Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul näitavad uuringu tulemused, et uuesti liituda soovijate arv on märkimisväärne ning taasühinemist tuleks riiklikul tasandil põhjalikult analüüsida ja uurida. „Oluline on selgeks teha, kas pikk paus uuesti liitumiseks on asjakohane ning millistel tingimustel oleks tähtaja lühendamine kõige tõhusam ja inimestele kasulik,“ sõnas Madisson.

Luminori tellitud uuringu viis juunis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.