"Mitteresidentide teenindamine ning raha liikumine ida suunast Eesti, teiste naabruskonnas asuvate riikide ja ka muude Euroopa Liidu riikide suunas on olnud osa taasiseseisvumisaja pangandusest. Teeme täna ja tegime ka varem kehtinud reeglite kohaselt oma parima, et Eesti panganduse infrastruktuuri ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Kahjuks tuleb tunnistada, et toonane parim ja toonased reeglid ei olnud tänaste reeglite ja arusaamade alusel tagasi vaadates alati piisavad," ütles pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu.
"Mitteresidentide teenindamises toimus selge muutus Eesti pankades neli aastat tagasi, kui hakati teadvustama selles valdkonnas olevaid riske. Sellest ajast alates on Eesti pangad teinud mitmeid jõupingutusi, et idasuunaline ja potentsiaalselt kõrgema riskiga ärimaht kahaneks. Venemaa pankadest Eestisse sooritatud maksete käive ja Venemaa klientidele kuuluvate hoiuste maht Eesti pankades on viimase nelja aastaga kahanenud neli korda. Nõustume finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri väljaöelduga, et viimastel aastatel inspektsiooni ja pankade koostöös tehtu on viinud rahapesu vastase võitluse Eestis uuele tasemele," lisas ta.
Kilu märkis, et kui seni on pangad lähtunud rahapesu tõkestamise süsteemide loomisel seadustest, regulatsioonidest ja sisemisest töökorraldusest, siis nüüd lepiti omavahel kokku standardis, mis on täpsem kui seaduse nõuded. Tema sõnul on liikmespankade jaoks tegu kohustusliku juhisega, nii-öelda minimaalse tasemega, millele Eestis tegutsevad pangad peavad igal juhul vastama.
