Pangaliidu juhi Katrin Talihärmi sõnul on petturid enim ohuks inimestele, kelle meediatarbimine on vähene ning kes ei ole ka sotsiaalmeedias kuigi aktiivsed. Sellisel juhul on väiksem tõenäosus, et pettuste äratundmiseks vajalik info nendeni üldse jõuab. „Loodame, et meie laiaulatuslik reklaamikampaania tuletab ohte meelde ja jõuab ka nende inimesteni, kes ei ole levinud petuskeemidest veel teadlikud,“ ütles Talihärm.

Petturid on järjest kavalamad – ohvriks võib langeda igaüks

Vastupidi levinud arvamusele ei lange pettuste ohvriks valdavalt ainult eakad või vene emakeelega inimesed – kannatanute seas on eri vanuse, sissetuleku ja haridustasemega inimesi ning ohvreid leidub kõikjal Eestis. Samuti on muutunud väga mitmekesiseks petturite profiil.

„Suurt kahju põhjustavad investeerimispettused ning petukõned ja -kirjad, mida tehakse pankade, politsei või riigiasutuste nimel. Üha enam levivad ka pakipettused, annetuse küsimise ettekäändel sooritatud kelmused ja armupettused,“ märkis Pangaliidu juht Katrin Talihärm.

„Esineb ka filmilikke stsenaariume, kus inimestel palutakse sularaha isiklikult petturitele toimetada või pakiautomaati panna,“ lisas Talihärm.

Ajavahemikus jaanuarist aprilli lõpuni registreeris politsei 437 pettusejuhtumit, mille kogukahju ulatus ligi 3,4 miljoni euroni. Aasta varem samal ajal registreeriti 335 juhtumit ja kahjusummaks kujunes üle 2,2 miljoni euro. Tunamullu oli vastav arv 341 juhtumit, mille kogukahju oli ligi 2,1 miljonit eurot.

„See statistika kajastab ainult neid juhtumeid, mis on politseile registreeritud, kuid on alust arvata, et kõikidest juhtumitest ei teavitata panka ega politseid. Märkimisväärse osa pettustest suudavad ära hoida pankade tehnilised tõkestusmeetmed ning tähelepanelikud pangatöötajad, kes veenavad inimesi kahtlastest tehingutest loobuma,“ ütles Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Veiko Kiik.

Kaitseks on vaja kriitilist mõtlemist

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on pettused tänapäeval üks massilisemaid ja inimestele kõige laastavama mõjuga kuriteoliike. „Olgu tegemist petukõne, lingiskeemi või investeerimiskelmusega – nende taga on suur rahvusvaheline võrgustik, kus igal osalisel on täita kindel roll.“

„Selle kõige valguses tuleb meeles pidada, et iga pettuseskeemi keskmes on tavaline inimene, kellelt püütakse kätte saada kogu raha ja säästud,“ rõhutas Tambre.

„Me ei saa loota ainult sellele, et keegi meie eest kõned või tehingud blokeerib – peame ise suurendama oma kriitilist mõtlemist ja oskust õigel hetkel reageerida. Mul on hea meel, et inimeste teadlikkus kasvab ja nad aitavad aktiivselt kaasa pettuste vähenemisele,“ lisas Tambre.

„Kampaania visuaalsetes materjalides kujutame pettureid koletistena, sest selline on ka nende olemus – manipuleeriv, salakaval, ahistav ja halva kavatsusega,“ selgitas kampaania loovjuht Daniel Erik Raidjõe. „Näeme neid kandmas erinevaid maske, sest nad võivad võtta ükskõik kelle näo või hääle. Ainult tähelepanelikkus, valvsus ja skepsis aitavad meil pettusi läbi näha,“ lisas ta.