Nestor tõi välja, et kui keskmiselt kasvas euroala riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis aastases võrdluses keskmiselt pea 4 protsenti, siis Saksamaal piirdus tõus 1,8 protsendiga, samas kui 2022. aasta esimese kvartaliga võrreldes majanduskasvu ei olnudki.
"Nigela tulemuse taust on Saksa majanduse struktuur. Riigi majandus on traditsiooniliselt toetunud tööstusele, millele koroonaviiruse järelnähud rikkis tarneahelate näol suuri raskuseid valmistavad. Veelgi suurema löögi ähvardab Saksamaale anda aga energiakriis ja sõltuvus Vene energiakandjatest. Sünge hoiatuse on andnud Saksamaa keskpank, kelle hinnangul tähendaks näiteks Vene gaasiimpordi täielik lõpp SKP 5 protsendi suurust langust," selgitas Nestor pressiteates.
Kui seni on Saksamaa raskused piirdunud ennekõike tööstussektoriga, siis viimased andmed näitavad aga, et probleemid on laienemas.
"Nimelt kukkus juulis alla märgilise 50 punkti taseme Saksa ostujuhtide kindlustundeindeks tervikuna. Sama oli juba varem juhtunud ehitus- ja tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundega, ent nüüd on sellele järgnenud ka teenindussektor. Indeksi alla 50-punktiline tase viitab sellele, et kasvu asemel on oodata hoopis ärimahtude langust," märkis analüütik.
Samuti on languses reaalne majandusstatistikas: aastases võrdluses on tööstustoodang jäänud mullusele tasemele alla juba märtsikuust saadik ning sarnaselt on kahanenud tööstuse uute tellimuste arv. Suvekuudel on nõrgenenud ka kaubanduse konjunktuur. Siiski on ülejäänud teenussektoril koroonapandeemia madala võrdlusbaasi taustal läinud paremini, ent võrreldes lõunapoolsemate Euroopa riikidega, on selle mõju majandusele kui tervikule oluliselt tagasihoidlikum.
"Saksamaa ei ole Eesti tähtsaim ekspordipartner, ent ekslik oleks arvata, et euroala suurima majanduse probleemid siia ei jõua. Tegelikult on juba ka otsesed majandussidemed rohkem kui tihedad. Eelmisel aastal liikus Saksamaale 7 protsenti Eestis toodetud kaupadest. Nii mõnegi olulise kaubagrupi puhul, nagu näiteks mitmed puittooted, küündib Saksa turu tähtsus 40 protsendi juurde kogu ekspordist. Eestis tegutseb ka hulganisti Saksa ettevõtete tütarfirmasid, kelle jaoks on emaettevõte käekäik eluliselt tähtis. Lisaks on Saksamaa kõige tähtsam ekspordi sihtkoht Eesti kõige olulisemate kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks," loetles Nestor.
Eesti ekspordistatistikast on Saksamaa halvenenud majandusseisu siiski veel raske välja lugeda. Juunis kasvas Eesti eksport sinna 18 protsenti ja 2022. aasta esimese kuue kuu vältel kokku 20 protsenti. Samas tuleb Nestoi sõnul meeles pidada, et kiire kasv eurodes ei võrdu sama kiire kasvuga koguses. "Näiteks suurenes selle aasta juunis Eestis toodetud kaupade müük eurodes mõõdetuna välisriikidesse rohkem kui viiendiku võrra. Ekspordi hinnaindeks tõusis samal ajal aga lausa 30 protsenti, mis viitab selle, et tüki järgi mõõtes eksport juunis ilmselt hoopis kahanes," nentis ta.
