Ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel märkis, et avalikustamisega tahetakse saavutada eelkõige seda, et ettevõtted suhtuksid hoiatusse tõsisemalt.
"Kui pärast hoiatuse saamist olukord ei muutu, ei saa ka ministeerium enam vähimaga leppida. Autoveo tegevusluba andes eeldab ministeerium, et ettevõtja korraldab vedusid vastavalt kehtestatud reeglitele. Kui neid kas raskelt või pidevalt rikutakse, on ministeeriumil õigus rakendada haldusabinõusid, mis sunniksid veoettevõtjaid vedusid tegema kooskõlas seadusega," selgitas Rembel.
Möödunud aastal sai ministeerium kokku 180 teadet raskete autoveorikkumiste kohta, tänavu oktoobri alguses oli teateid juba 162, mille alusel saab Rembeli hinnangul eeldada, et aasta lõpuks võib raskete rikkumiste arv osutuda suuremaks kui möödunud aastal.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) infoosakonna juhataja Ermo Perolaineni hinnangul on majandusministeeriumi hoiatuste väljasaatmise kord igati asjakohane.
ERAA hinnangul aitaks raskete rikkumiste arvu vähendamisele kaasa ka juriidilistele isikutele rakendatavate trahvimäärade suurendamine teatud korduvate raskete rikkumiste puhul, näiteks ülekoormus.
"Samuti on karistuse mõju efektiivsuse tõstmiseks oluline, et rikkumise avastamisel vedu peatatakse kuni trahvisumma tasumiseni," nägi Perolainen üht võimalust.
Viimase poole aastaga on autokaubaveo komisjon 70 Eesti transpordifirma korraldatud vedudel avastanud 82 rasket rikkumist. Korduvaid raskeid rikkumisi esines 12 ettevõttel, kellest kaheksale otsustas komisjon teha hoiatuse. Nendest ühe suhtes pidas komisjon vajalikuks teha tööinspektsioonile ettepanek kontrollida põhjalikumalt autojuhtide sõidu- ja puhkeaega.
Rikkumistest tuli tihti ette seda, et auto või autorong ületas lubatud täismassi rohkem kui 20 protsendi võrra, juhiti eriti ohtlike tehniliste vigadega sõidukit või kasutati seadmeid, mis häirivad sõidumeeriku tööd.
