"Oleme praegu veel üks Euroopa ressursimahukamaid majandusi, mis lisaks negatiivsele keskkonnamõjule pärsib ka meie konkurentsivõimet. Tootmisega kaasnevat saastet ja suurt loodusressursi kulu on võimalik vähendada või tootearenduse faasis hoopiski ennetada. Eestis on rohkelt selliseid ettevõtteid, kellel on huvi ja valmisolek innovatiivseks, keskkonnasõbralikumaks ja säästlikumaks majandamiseks, Euroopa Liidu raha aitab vajalikke investeeringuid teha," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ministeeriumi pressiteates.
Ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamine ja säästliku ressursikasutuse toetamine on järgmise eelarveperioodi jooksul üks mahukamaid investeeringuvaldkondi. Kavas on toetata selliseid investeeringuid, mis vähendavad toormaterjalide vajadust või energiatarvet ning hindamisi, mis näitavad, kas ja millist osa tööstusprotsessist saab parandada ja säästlikumaks muuta. Lisaks aidatakse ettevõtetel täita karmistuvaid keskkonnanõudeid, investeerides näiteks puhastustehnikasse.
Lisaks keskkonnasõbralikumale ettevõtlusele on alanud eelarveperioodi prioriteediks looduskaitse, kuhu investeeritakse lähima seitsme aasta jooksul 100 miljonit eurot. Eelkõige on fookus elupaikade taastamisel, liigikaitsel ja kaitsealade eest hoolitsemisel, aga panustatakse ka jõgede olukorra parandamisse ning saastunud alade puhastamisse ja ohutuks tegemisse.
Uuel eelarveperioodil on endiselt tähtis ka kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee taristu edasine arendamine. Eesmärk on, et 2014. aasta lõpuks oleks kõikide suurte linnade elanikel võimalik juua puhast kraanivett.
Euroopa Liidu toetustele lisanduvad veel ka keskkonnatasudest ja saastekvootidega kauplemisest saadavad rahad. Kokku investeeritakse keskkonnaga seotud tegevustesse järgmise seitsmeaastase perioodi jooksul üle miljardi euro.
