Peamiselt eluasemelaenude jäägi kasvu tõttu suurenesid pikaajalised võlakohustused 2,8 protsenti. Lühiajalised laenukohustused kasvasid 5 protsenti, teatas Eesti Pank.
Ettevõtete võlakoormus ja finantsvõimendus 2014. aastal veidi suurenesid. Suurenenud võõrkapitali vajaduse tõttu ettevõtete võlakohustuste kasv möödunud aastal mõnevõrra kiirenes, 5 protsendini. Kodumaised võlakohustused suurenesid seejuures 3,3 protsenti ning välismaalt võetud laenud ja emiteeritud võlakirjad 8 protsenti.
Ettevõtete omakapitali kasv 2014. aastal seevastu aeglustus, 1,3 protsendini, kuna ettevõtete kasumid vähenesid. Selle tulemusel kahanes ka reinvesteeritud kasum. Lisaks vähenes mõnevõrra börsil noteeritud aktsiate väärtus.
Valitsemissektori konsolideerimata võlakohustused kasvasid möödunud aastal 186 miljoni euro võrra, ligikaudu 2,2 miljardi euroni. Kuigi valitsemissektori eelarve oli 2014. aastal ülejäägis, laenas siiski mõni valitsemissektori allüksus lisavahendeid. Lisaks suurenesid võlakohustused 27 miljoni euro võrra Eesti osaluse tõttu Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond). Valitsemissektori likviidsed finantsvarad – hoiused, võlakirjad ja noteeritud aktsiad – ja laenunõuded kasvasid eelmisel aastal 180 miljoni euro võrra, ligikaudu 2,8 miljardi euroni.
Kuna kodumaine säästmine oli endiselt suurem kui investeeringud, oli Eesti majandus tervikuna sama moodi nagu viimasel viiel aastal nii 2014. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.
