Võlanõustajate sõnul ei tasu vanemaid täielikult hukka mõista, kuna laste kontode kasutamine on sageli viimane abinõu. "Need on meeleheitel vanemad, kes kasutavad laenu elamiseks või eelmise laenu tagasi maksmiseks ning kasutavad laste kontot piltlikult öeldes raha peitmiseks, kuna muul juhul võtaks kohtutäitur selle ära," selgitas võlanõustaja Ülle Schmidt.
Pankade, võlanõustajate ja tarbijakaitse seisukoht on, et kiirlaenusektor vajab karmimaid reegleid. Nii survestavadki pangad Riigikogu seadusi muutma.
AS-i Swedbank jurist Annemari Õunpuu arvab, et kiirlaenu saaja puhul peaks kontroll olema tõhusam. Kontrollida tuleks ka seda, kas laenu võtja suudab pärast ka laenu tagasi maksta.
"Pigem peaks kiirlaenude puhul võrdluse tooma apteegi või alkoholipoega, kus isik, kes sealt osta ei tohi, ei saa ka kaupa kätte," ütles ta.
Pankrotihaldur Urmas Tross ütles, et talle ei ole võõrad juhud, kui tema juurde sattunud inimesel on kaelas juba 10-15 SMS-laenu võlad. Ta näeb lahendust intresside piiramises, firmade järelevalvele allutamises ja reklaamivõimaluste piiramises.
Liikluskindlustuse Fondi juhataja Mart Jesse näeb lahendust samuti finantsjärelevalves ja intressimäära langetamises. Tänini pole Eestis kompleksset järelevalvesüsteemi selles osas loodud.
Jesse sõnul näitab venitamine lihtsalt poliitilist tahtmatust probleemile näkku vaadata ja otuseid järelevalve ja intressimäära kohta vastu võtta.
