08.02.2024 Neljapäev

Riik soovib suuremat kontrolli inkassofirmade tegevuse üle

Täna jõuab valitsuse ette krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on reguleerida inkassofirmade ja nendega seotud isikute, niinimetatud võlgade ülesostmise finantseerijate tegevust.

Statistika kohaselt jäävad paljud tarbijad jätkuvalt võlgnevustesse ja seda just väikelaenudega, mida väljastavad kiirlaenufirmad.
Statistika kohaselt jäävad paljud tarbijad jätkuvalt võlgnevustesse ja seda just väikelaenudega, mida väljastavad kiirlaenufirmad. Foto: unsplash

Statistika kohaselt jäävad paljud tarbijad jätkuvalt võlgnevustesse ja seda just väikelaenudega, mida väljastavad kiirlaenufirmad. Näiteks riigikontrolli mullu juunis avaldatud raporti kohaselt jääb sisulisel iga neljas kiirlaenufirma klient oma laenu tasumisega hätta. Finantsinspektsiooni statistika kohasel on tarbijatel ligi 49 000 lepingut, mille tasumisega ollakse viivituses. Paljud viivituses olevad laenud müüakse aga edasi ehk loovutatakse inkassofirmadele.

Eestis tegelevad inkassofirmad erinevat liiki võlgade sissenõudmisega ja/või ka nende võlanõuete ülesostmisega. Oluline on silmas pidada, et eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu kõik inkassofirmad, vaid üksnes need, kes tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Muuhulgas kohaldub eelnõu lisaks tarbijakrediidile ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustega seotud tegevustele. Seepärast piiritleb nii eelnõu pealkiri kui eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena.

Teadaolevalt tegelevad aga enamik Eestis asutatud ja tegutsevad inkassofirmad krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Siiski kui mõni inkassofirma tegeleb näiteks üksnes trahvide või elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis eelnõu sellise inkassofirma suhtes ei kohaldu. Hinnanguliselt kohalduks eelnõu ligi seitsmele-kaheksale Eestis tegutsevale inkassofirmale.

Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle, sealhulgas erinevad sanktsioneerimisvõimalused alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni. Nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot ja eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab niiöelda võlglastelt laekunud vahendeid hoidma.

Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele, näiteks nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega.

Nähakse ette tegevus- ja organisatoorsed nõuded tegutsemisele, sealhulgas nõuded võlgnevustega seotud toimikute pidamisele, krediidiinkasso sisekontrollile ja sise-eeskirjadele. Samuti asjakohased suhtlemise nõuded võlgnikega, sh teabe andmise kohustused, samuti kohustus ette näha, kuidas saab esitada kaebusi krediidiinkassole. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et krediidiinkasso ei või kuidagi võlgnikke ahistada ega lubamatult mõjutada, samuti peab inkasso austama ja kaitsma võlgnikke eraelu puutumatust.

Nähakse ette ka Eesti asutatud krediidiinkasso tegutsemise alused teistes riikides ja teistes riikides asutatud krediidiinkassode tegutsemise alused Eestis.

Lisaks krediidiinkassodele reguleerib eelnõu ka muid subjekte ja eelnõuga nähakse ette nõuded isikutele, kes finantseerivad võlgade ülesostmist juhul, kui krediidiinkasso ise võlgnevusi üles ei osta, eelkõige nähakse sellisel juhul ette finantsinspektsiooni informeerimiskohustus.

Samuti nähakse ette kohustused pankadele ja teistele krediidiandjatele, sealhulgas kiirlaenufirmadele, kaaluda tarbijast võlgnikule laenu ümberkujundamise võimaluse pakkumist enne kohtu- või täitemenetluse alustamist. Näiteks võib ta kaaluda maksepuhkuse andmist, tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks ja muud sellist.

Seadus jõustub 1. aprillil. Praegu krediiditurul inkassona tegutsevad äriühingud, kes soovivad pärast seaduse jõustumist jätkata oma tegevust, peavad finantsinspektsiooni vastavasisulise tegevusloa saama hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.

right banner 2024 est konference