"Hinnatõus on otseselt seotud Eesti ettevõtete võimega saada hakkama konkurentsiolukorras, kus Eestis kulude kasv on suurem kui mõnes teises riigis, eelkõige ekspordile suunatud tööstussektoris," selgitas Müller täna keskpanga majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil.
Eratarbimisest rääkides ütles Müller, et veel selle aasta keskpaigani ei mõjutanud hinnatõus oluliselt inimeste tarbimisotsuseid, kuna tarbimist toetasid madalad intressimäärad ja säästud, mis olid kogunenud COVID-19 pandeemia ajal. Samuti kasvatas inimeste sääste teisest pensionisambast lahkumine.
Me selgelt näeme viimaste kuude jooksul, et see tarbimise kasv on tulnud säästude arvelt, nüüd on inimeste hoiuste maht selgelt langenud ja selge on see, et tarbimine ei saa lõpmatult samas tempos jätkuda ja me ootame siin selget kohanemist,
lausus Müller.
Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks ligi 19 protsenti. Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist 7 protsendi lähedale ja 2024. aastal 2 protsendi juurde. Hinnatõusu prognoos võtab arvesse, et Euroopa Keskpank on rahapoliitikat karmistamas ning see muudab laenuraha kallimaks.
Müller rõhutas, et riigi eelarvepoliitikas on ruumi hinnasurve vähendamiseks ja et eelarvepoliitika peaks töötama inflatsiooni ohjeldava rahapoliitikaga samas suunas, mis tähendab, et riik peaks piirama riigi kulutuste kasvatamist, et mitte anda hoogu hinnatõusule. Mülleri sõnul on riigieelarve juba praegu püsivalt 3 protsendiga puudujäägis, ent järgmisel aastal jõustuvad mitmed eelarvepositsiooni veelgi halvendavad meetmed. Ta tõi välja peretoetuste tõusu, pensionide erakorralise tõusu, pensioni tulumaksuvabastuse, alampalga tõusu ja riigisektori palgakasvu.
"Ka energiakriisi mõju ajutine leevendamine ja pikaajaline lahendamine nõuavad valitsuselt täiendavaid kulutusi, samuti sõjapõgenikud ja riigi kaitsevalmiduse suurendamine. Eesti alusinflatsioon, mis jätab arvesse võtmata energia- ja toiduhinnad, on viimastel kuudel ületanud aastavõrdluses 10 protsendi taset. Eesti alusinflatsioon on euroala kõige kiirem ning seda näitajat mõjutavad otseselt eelarvepoliitika ja tarbimise maht majanduses," lisas keskpanga president.
Müller möönis, et kriisiolukorras on erakorraliste kulutuste tegemine põhjendatud, samas ei näe ta valitsuse poolt mingit valmidust ka ette vaadates kulud ja tulud taas tasakaalu viia. "See kindlasti ei aita kaasa sellele, et me Eestis pikemas plaanis saaksime hinnad taas alla viia. Pärast vältimatute kulutuste tegemist praegu, peaks valitsusel olema siiski selge pikaajaline plaan selles suunas, et valitsus laenurahaga pidevalt ei suunaks lisaraha majandusse ja tarbimisse ja seeläbi ei tekitaks paratamatuid hinnasurveid," võttis keskpanga president kokku.
