Keskpanga värskest finantsstabiilsuse ülevaatest selgub, et pangandussektori suured kapitalipuhvrid ja kasumlikkus võimaldavad toime tulla kriisi käigus tekkivate laenukahjumitega ning hoida laenuraha ettevõtetele ja majapidamistele kättesaadavana.

Pangandussektor sisenes kriisi tugevana ning on kriisi ajal andnud maksepuhkusi ja jätkanud laenude väljastamist,

märkis Müller pressiteates.

Ta lisas, et kui koroonakriis peaks süvenema, siis on pankadel võimekust vajadusel jätkata maksepuhkuste pakkumist.

Tänu hoiuste kiirele kasvule ja keskpangast võetud likviidsuslaenudele on pankade likviidsete varade maht viimaste aastate suurim. Seni on viivislaenude tase olnud madal, kuid varasemate kriiside kogemuse põhjal hakkavad laenumakseprobleemid avalduma alles 6 kuni 12 kuu jooksul, märkis keskpank.

Kui rakendub Eesti Panga septembris tehtud majandusprognoosi negatiivne stsenaarium, võib pankade viivislaenude osakaal kasvada praeguselt 0,6 protsendilt 5 protsendini. Praeguseni on laenumakseraskuseid ära hoidnud mitu asjaolu: ettevõtete ja majapidamiste keskmiselt hea rahaline seis, pankade antud maksepuhkused ja riigi poolt ettevõtetele jagatud palgatoetus.

Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate järgi on finantssektori toimimist ohustavad riskid järgmisel aastal siiski suured. Koroonakriisis on raskused enim tabanud majutus-, toitlustus-, turismi-, reisijateveo- ja meelelahutusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid. Samas on nende valdkondade osakaal pankade laenuportfellis väike.

Kui aga kriis veelgi süveneb, võivad probleemid jõuda ka kinnisvara- ja tööstussektorisse ning sel juhul võivad pankadel tekkida suured laenukahjumid. Samas aitab laenukahjumitega toime tulla pangandussektori tugev kapitaliseeritus ja kasumlikkus.

Majapidamiste võime laenumakseid tasuda sõltub suuresti sellest, kui palju kasvab tööpuudus. Kriisist enam mõjutatud tegevusalad on tööjõumahukad ning nendes valdkondades töötab umbes veerand hõivatutest. Ulatuslikke laenukahjumeid pankadel Eesti Panga hinnangul siiski tõenäoliselt ei teki, sest eluasemelaenud on hästi tagatud ning majanduslangus ei ole kinnisvara hindade ulatuslikku langust endaga kaasa toonud.

Kevadel otsustas Eesti Pank langetada pankadele kehtiva süsteemse riski puhvri ennetavalt 1 protsendi tasemelt 0 protsendile, et pangad saaksid puhvrit kasutada võimalike laenukahjumite korvamiseks ja uute laenude väljastamiseks.

Kriisist tulenevate riskide kõrval on pikemas vaates finantsstabiilsuse analüüsimisel muutunud oluliseks kliimamuutuste ja kliimapoliitika karmistamisega seotud riskide ulatus Eesti finantssektoris.

Kliimamuutustega seotud riskidele kõige haavatavamate majandussektorite osakaal on pankade laenuportfellis 15 protsenti ja kindlustussektori investeerimisportfellis 9 protsenti. Eesti Pank jätkab ka edaspidi finantssektoris kliimamuutustega seotud riskide kaardistamist ja analüüsimist.