"Osad sektorid saavad pihta sellepärast, et nad lähevad näiteks või puutuvad kuidagi kokku sanktsioonidega, näiteks toorainet ei tule. Osad sektorid saavad pihta seetõttu, et nende kaubanduspartner on Venemaa või Ukraina. Osad saavad kaudselt pihta, sellepärast et lihtsalt, selles tarneahelas tekivad raskused," nentis Kallas.
Hetkel on kriis tema sõnul veel alguses ning majanduslangust pole, kuid see seisab alles ees.
"Nüüd, kui me selle kriisi alguses kohe tormame kuhugi kedagi aitama, siis me peame ikkagi väga selgelt aru saama, kellel on kõige raskem. Põhimõtteliselt on neli valikut, esimene valik on mitte midagi teha, üldse. Teine valik on üritada aidata neid ettevõtteid või inimesi, kes kõige rohkem pihta saavad. Kolmas valik on üritada aidata just neid kõige haavatavamaid inimesi, kellel on kõige raskem. Ja neljas variant on see, et pakkuda sellist üldist makromajanduslikku tuge," rääkis peaminister.
Tegelikult, kui me räägime nendest kahest esimesest variandist, et mitte midagi teha, ei ole ilmselt variant, see on kõigile selge. Nüüd, üritada aidata neid ettevõtteid, kes saavad kõige rohkem pihta, see tegelikult ei ole realistlik, sest me ei oska seda öelda. Olgu see teedeehitus, kellel pole bituumenit, olgu see lihtsalt ehitus, kes ei saa metalli. Neid sektoreid on väga palju. Meil jäävad need kaks lahendust. Aidata just kõige haavatavamaid. See on üks. Ja teine on makromajanduslik tugi,
tõdes ta.
Samas toonitas ta, et pilti tuleb vaadata laiemalt, sest raha on vaja tarvis kõikide murekohtade lahendamiseks. "See paraku tuleb meil ka maksudest. Nii et aidata neid, kes kõige rohkem pihta saavad, oleks minu eelistus," lisas Kallas.
