Eesti paistab eelkõige silma soodsate rahastamistingimuste poolest, olles selles valdkonnas Soome järel teisel kohal. See näitab avaliku sektori valmisolekut toetada teadus- ja arendustegevust ning riskikapitali kättesaadavust eraettevõtetele uue tehnoloogia arendamiseks, selgub komisjoni uuringust.
Teisel kohal on Eesti ka ettevõtete investeeringute valdkonnas ehk Eesti ettevõtted investeerivad teistega võrreldes enam innovatsiooni, sealhulgas seadmetesse ja masinatesse.
Uuringust selgub, et Rootsi, Taani, Soome, Saksamaa ja Madalmaad on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsioonitase ületab märkimisväärselt Euroopa Liidu keskmist. Iirimaa, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Austria, Prantsusmaa ja Sloveenia on tugevad innovaatorid, kelle innovatsioonitase ületab EL-i keskmist või on selle lähedal.
Kõige kiirem on innovatsiooni areng olnud Lätis, Maltal, Leedus, Madalmaades ja Ühendkuningriigis.
Komisjoni teatel on innovatsiooni vallas juhtpositsiooni saavutamise eelduseks tasakaalustatud innovatsioonisüsteemi olemasolu, kus oleks ühendatud nii era- kui ka avaliku sektori investeeringud, äri- ja teadusmaailma toimiv partnerlus, tugev hariduslik aluspõhi ja tipptasemel teadustöö. Innovatsiooni majanduslik mõju peab avalduma nii uuenduslike toodete müügis ja ekspordis kui ka töökohtade tekkes.
