03.05.2018 Neljapäev
Euroopa Komisjoni hinnangul aeglustub Eesti majanduskasv tänavu 3,7 protsendile
Eesti majanduskasv peaks pärast möödunud aasta 4,9 protsenti aeglustuma tänavu 3,7 protsendile ja 2019. aastal veel 2,8 protsendile, teatas Euroopa Komisjon kevadises majandusprognoosis.
Komisjon märkis, et mulluse kasvu taga olid peamiselt suurenenud investeeringud, aga ka välisnõudluse suurenemine. Eratarbimise kasv oli aga aktsiisimäärade tõusu tõttu tagasihoidlikum. Eesti tänavuse ja tulevase aasta kasvumootoriteks peaks samuti olema välisnõudluse suurenemine ning sisetarbimine.
Eesti väljavaates toodigi pettumust valmistavana välja just mullused aktsiisilaekumised, mis olid piirikaubanduse hoogustumise tõttu oodatust väiksemad. Üldiselt leidis komisjon siiski, et uued maksumeetmed olid suuresti üksteist tasakaalustavad, näiteks üksikisiku tulumaksumäära vähendamisest langenud käive korvati reformidega ettevõtete tulumaksus.
Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis, vastavalt 1,3 protsenti 2018. aastal ja 0,9 protsenti 2019. aastal. Nominaalselt peaks eelarve aga pärast mullust 0,3-protsendist puudujääki tänavu tasakaalu jõudma ning 2019. aastal olema 0,3 protsenti ülejäägis.
Tööpuuduse määr võib Eestis käimasoleva töövõimereformi ja oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu kahel järgneval aastal tõusta, vastavalt 6,0 protsendini 2018. aastal ja 6,3 protsendini 2019. aastal. Tööealise elanikkonna vähenemisest tingitud pingete lahendamine tööturul on võtmetähtsusega Eesti edasise konkurentsivõime säilitamisel.
Eesti inflatsioonimäär ületab euroala keskmist, küündides tänavu 3,7 protsendini ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 2,9 ja 2,5 protsendini. See on peamiselt tingitud aktsiisimäärade tõusust ja kõrgetest toormehindadest maailmaturul.
Märksõnad
