Samuti alanes ettevõtete rentaablus ehk kasumi osatähtsus müügitulus. Enim vähenes kasum välisnõudlusest mõjutatud tegevusaladel - töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses. Seevastu suurenes kasum kõige rohkem info ja side tegevusalal, mille ettevõtted suutsid kasvatada oma käivet lausa 12% ning hoida selle juures kulude kasvu oluliselt väiksemana. Selle tegevusala kulude kasvu piirasid tugevasti vähenenud investeeringud.
Liiga kiire tööjõukulude kasv pidurdas ettevõtete kogukulude kohandumist aeglase käibekasvuga
Ettevõtlussektori tulud kasvasid küll 2%, kuid ligi 7-protsendiline tööjõukulude kasv pidurdas kogukulude kohandumist madalama käibekasvuga ning viis selle sektori kasumi tugevasse langusesse.
Ettevõtete tööjõukulude kasv on juba ligikaudu kolm aastat ületanud müügitulu kasvu ning tööjõukulude osakaal müügitulus on tõusnud viimase 7 aasta kõrgeimale tasemele. Kuna samal ajal ettevõtete tootlikkus langes, siis nõrgenes ka ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime välismaailma suhtes. Samas, Eestiga suhteliselt sarnase hinnatasemega teistes Balti riikides on meie ekspordi osakaal püsinud viimastel aastatel suhteliselt ühtlane. Põhjamaades, mille hinnatasemeni on meil konvergeerumiseks veel ruumi, on Eestist eksporditavad kaubad aga turgu juurde võitnud.
Lisaks liiga kõrgetele tööjõu- ja tõenäoliselt ka püsikuludele, vähendasid ettevõtlussektori kasumit tootjahindade langus või nende kasvu aeglustumine (sõltuvalt tegevusalast) – see pidurdas käibe kasvu. Tööstuse tootjahindade langus taandub tasapisi, kuid selle kasvuni jõudmist piirab nõrk nõudlus ning samal ajal ka imporditud kaupade ja teenuste hindade langus.
Ettevõtetes on investeeringute osakaal alanenud juba pikka aega
Ettevõtete käibes on investeeringute osakaal pidevalt langenud vähemalt viimase 15 aasta jooksul ning selle aasta esimeses kvartalis vähenesid need 5%. Kõige enam vähenesid investeeringud ehitistesse. Seevastu investeerisid ettevõtted enim transpordivahenditesse, mis möödunud aastal kõige suurema languse tegid.
Tegevusaladest suurenesid investeeringud kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses ning haldus- ja abitegevustes, kuid vähenesid enim info ja side tegevusalal ning põllu- ja metsamajanduses - viimases on investeeringud vähenenud juba enam kui 2 aastat järjest. Põllumajanduse suuremad investeeringud sõltuvad Euroopa Liidu struktuurivahenditest, millest rahastamine vahepeal vähenes. Nüüd on mitmed uued projektid küll heaks kiidetud, kuid tootjatel ei ole piisavalt raha nende finantseerimiseks. Ettevõtete investeerimist toetavad madalad laenuintressid.
Ettevõtete laenamisaktiivsus on küll paranenud – selle aasta esimeses kvartalis suurenes ettevõtete laenuportfell aastases võrdluses juba 8% –, kuid esialgsetel andmetel läks see peamiselt kaubandus-, büroo-, tootmispindade ja kommertskinnisvara finantseerimiseks ehk mahtudesse, vähem aga masinatesse ja seadmetesse. Arvestades seda, et elanike tarbimise kasv võib keskpikas vaates mõnevõrra aeglustuda, välisnõudlus peaks küll paranema, kuid jääb veel lähiajal nõrgemaks, kui aastaid tagasi ning tööjõukulud suurenevad, oleks mõistlik investeerida rohkem tootlikkust suurendavatesse varadesse.
