Kuivõrd kolm Balti riiki ja Poola ei ole suutnud Lääne-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimises kokkuleppele jõuda, oleks mõistlik suurendada regiooni võimekust toimida energiasaarena, kui Venemaa peaks meid oma elektrisüsteemist välja lülitama, ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile.

Ta lisas, et kui Läti, Leedu ja Eesti energiavõrkude autonoomse toimimise võimekus on suurenenud, on sellega võidetud pisut lisaaega, et sünkroniseerimises kokkuleppele jõuda.

Elering võõrustas teisipäeval elektrisüsteemi varustuskindluse suurendamiseks ehitatud avariireservelektrijaamades Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčoviči, kellega kohtumise põhiteemaks kujunes Balti riikide elektrisüsteemide desünkroniseerimine.

Elering selgitas Šefčovičile asjaolusid, mis tingivad vajaduse Balti riikide desünkroniseerimiseks, ja tingimusi, mille täitmise peab protsess tagama.

"Peame esimeses järjekorras leidma lühiajalise lahenduse, mis hoiab Eesti, Läti ja Leedu kodudes tuled põlemas, kui peaksime mingil põhjusel ootamatult eralduma Venemaa ühendenergiasüsteemist," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kohtumise järgselt.

Valmisolek lühiajaliseks eraldumiseks annab võimaluse välja töötada pikaajalist lahendust Balti elektrisüsteemi koostööks ülejäänud Euroopa Liidu riikidega. "Pikaajaline lahendus peab olema turupõhine, tarbijatele rahaliselt vastuvõetav ja samas tagama piisaval tasemel töökindluse," märkis Veskimägi.

Eesti, Läti, Leedu ja Poola ei ole senini suutnud saavutada kokkulepet, kuidas põhimõtteliselt ühendada lahti ehk desünkroniseerida Baltikumi energiavõrk Venemaa ja Valgevene energiavõrgust ja sünkroniseerida see Lääne-Euroopa võrguga.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskus leidis, et kõige parem viis Balti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopaga oleks läbi kahe LitPoli ühenduse. Kahe ühenduse maksumus oleks hinnanguliselt 770-960 miljonit eurot, kui sünkroniseerimine ühe ühenduse kaudu maksaks 900 miljonit eurot. Baltikumi Põhjamaadega sünkroniseerimine võiks maksma minna 1,36 - 1,41 miljardit eurot.

Leedu ja Poola sooviksid sünkroniseerimise läbi viia ühe Leedu-Poola ehk Lit-Pol kaabli kaudu. Läti ja Eesti hinnangul ei tagaks see vajalikku energiajulgeolekut ja tuleks kasutada vähemalt kaht Lit-Pol ühendust. Leedu süsteemihaldur Litgrid on teinud ettepaneku teise ühenduse rajamiseks 2025. aastal. Samal ajal kui kava kohaselt peaks toimuma Baltikumi desünkroniseerimine Baltikumi, Venemaa ja Valgevene (BRELL) elektrisüsteemist.