TRK 1140x140 ee gif
18.12.2014 Neljapäev

Eestis on kasvanud toetus eurole ja Euroopa Liidule

Eestis on kasvanud toetus eurole ja Euroopa Liidule
Eestis on kasvanud toetus eurole ja Euroopa Liidule Reuters

Värske uuringu andmeil on elanike toetus Euroopa Liidule ja euro kasutamisele Eestis tõusnud vastavalt 84%-le ja 78%-le ning samas on kasvanud kindlate toetajate osa.

Hoiakute muutumine on olulisel määral mõjutatud välispoliitilisest ja julgeolekuolukorrast, teatas riigikantselei. Uuringufirma Faktum ja Ariko novembris tehtud küsitluse andmeil toetas Euroopa Liitu (EL) kuulumist novembris 84% Eesti elanikest. Võrreldes aasta tagasi läbiviidud samalaadse uuringuga on toetus kasvanud nelja protsendipunkti võrra. Keskmisest oluliselt suurem on kasv kõige vanemas vanuserühmas, kõige väiksema sissetuleku saajate ja maaelanike seas. Varem on toetus ulatunud nii kõrge tasemeni vaid 2007. aastal. Toetus Euroopa ühisrahale kasvas aastaga 14 protsendipunkti võrra ja saavutas ajaloolise maksimumi.

EL-i toetuse puhul on märkimisväärne toetuse struktuuri muutus. Kindlate toetajate osakaal on kasvanud kõigis elanikerühmades nii soo, vanuse, hariduse kui ka rahvuse lõikes. Venekeelse ja kodakondsuseta või muust kodakondsusest elanikkonna seas on kasvanud kindlate toetajate osa, kuigi kogu toetus on jäänud endiseks. Faktum ja Ariko uuringutejuhi Kalev Petti sõnul on kindlate toetajate osakaalu kasv kõnekas ja näitab, et vastajad tõlgendavad Eesti kuuluvust üha selgemalt Venemaast lahus olevana.

Sarnaselt 2013. aasta uuringuga peetakse kaheks kõige olulisemaks valdkonnaks, mida EL-i eelarvest toetada, haridust ja teadust ning põllumajandust ja regionaalarengut. Tähtsuselt kolmandaks valdkonnaks tõusis julgeolek, mida pidas tänavu oluliseks 38% vastajatest, kuid 2013. aastal vaid 21%. Uuringufirma hinnangul näitab see, et selgelt on tugevnenud julgeolekualased ootused, mis annab tunnistust muutunud välispoliitilisest olukorrast ning ilmselt seletab ka toetuse kasvu kuulumisele EL-i.

Euroopa tasandil tegutsemisel peetakse jätkuvalt kõige olulisemateks eesmärkideks Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri nagu Rail Balticu ja Põhjamaadega energiaühenduste rajamist – seda toetab 42% küsitletuist – ning euro stabiilsuse kindlustamist, mida toetab 40% küsitletuist. Mõlema tähtsus on veidi taandunud, kuid samas on Ukraina, Valgevene, Gruusia ja teiste riikide Euroopaga lõimumise tähtsustajate osakaal tõusnud 11%-lt 24%-le.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes