31.05.2022 Teisipäev

Eesti Panga president hoiatas riigi laenukoorma kasvatamise eest

Eesti Panga president Madis Müller ütles riigikogus keskpanga möödunud aasta aruannet tutvustades, et Eesti suureneva eelarvepuudujäägi tõttu kasvab ka laenukoormus ning positiivse poole liikuvate intressimäärade tõttu kasvab ka riigi võetud laenude teenindamise kulu. 

Müller avaldas muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba 3 protsendi ringis sisemajanduse koguproduktist üsna püsivaks kujunema.
Müller avaldas muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba 3 protsendi ringis sisemajanduse koguproduktist üsna püsivaks kujunema. Foto: Riigikogu

Müller toonitas, et Eesti Panga vaatest ei tundu mõistlik, et võetakse riigile kohustusi, ilma et oleks selge, kuidas neid kulukohustusi tulevikus kaetakse.

Eesti Pangana meil ei ole seisukohta, täpselt millist laadi toetusi ei oleks vaja inimestele maksta või kui suured võiksid maksud olla. Aga vähemalt sellise riigi rahanduse tervikpildi mõttes meie arvates on küll oluline, et perspektiivis nähtaks, kuidas riigi tulud ja kulud siiski tagasi tasakaalu lähevad. Ja meile tõesti tundub numbreid vaadates, et seda on järjest raskem tulevikku vaadates teha,

tõdes keskpanga president. 

Kui riik kulutab rohkem kui maksudega tulusid kogub, on selle üheks tagajärjeks Mülleri sõnul lühiajaliselt täiendav hinnasurve, teine probleem on aga seotud pikaajalise Eesti riigi rahalise jätkusuutlikkusega.

"Meil on küll suhteliselt, võrreldes Euroopa teiste riikidega väga madal võlakoormus, aga samas, näiteks eelarve puudujääk on meil juba, viidates sellelesamale Euroopa Komisjoni viimasele prognoosile, suurem kui euroalas keskmiselt riikidel. Praegu tundub, et see väljavaade ei ole ka minemas paremaks. Ehk ette vaadates on vaja riigi kulutuste katmiseks järjest rohkem laenata, mis tähendab, et ka laenukoormus järk-järgult meil kasvab. See kindlasti saab lõpuks ka eelarves intressikulu mõttes olema oluline artikkel, selle laenu teenindamine," nentis ta. 

Laenude teenindamise koormus eelarvele sõltub Mülleri selgitusel esiteks sellest, kui kiiresti Eesti riik uusi laene võtab, kuna vanade laenude intressimäär on ilmselt fikseeritud. "Viimased Eesti riigi laenuvõtmised on olnud väga lühiajalisi võlakirju emiteerides, mis tähendab, et küll hetkel on intressimäär madalam, aga tegelikult see tuleb peagi uuesti see laen refinantseerida ja siis juba kindlasti kõrgema intressimääraga," märkis ta. 

Müller avaldas muret, et riigi kulude ja tulude vahe kipub Eestis juba 3 protsendi ringis sisemajanduse koguproduktist üsna püsivaks kujunema. "Teisisõnu tähendab see, et pea iga kümnes kulutatud euro on riigieelarves tuludega katmata ja eeldab pidevalt juurdelaenamist. Riigi laenukoormus hüppab järgmise nelja aastaga umbes 20 protsendi pealt eeldatavasti 30 protsendi peale ning vaid osa sellest on seotud kriisist tulenevate kuludega," ütles ta, lisades, et kolm aastat tagasi oli Eesti riigi laenukoormus alla 9 protsendi SKP-st.

"Järjest raskem on argumenteerida, et riigina laenu võttes on lihtne ja odav ulatuslikke riiklikke investeeringuid või kulutusi katta," rõhutas Eesti Panga president. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!