Ühiskond

Salasigarettide osakaal püsib samal tasemel, samas on kasvanud võltsitud sigarettide tarbimine, selgub uuringust.

Maksu- ja Tolliamet jätkab tõhustatud võitlust salasigaretimüügiga ning teavitustegevustega salasigareti nõudluse vähendamiseks. Sellel nädalal startinud kampaania juhib sõnumiga „Salasigareti müüja ohvri vanust ei küsi“ tähelepanu salatubaka kättesaadavusele alaealiste seas.

Turu-uuringute kolmandat aastat järjest läbiviidud elanikonna küsitlusest selgus, et salasigarette on kerge või väga kerge hankida 44 protsendi arvates, salaalkoholi 33 protsendi ja salakütust 23 protsendi arvates.

Salasigarette usaldab 18 protsenti, salakütust 14 protsenti ja salaalkoholi vaid 8 protsenti, teatas maksumaksjate liit.

"Kui eelmist aastat võrrelda 2012. aastaga, siis usaldus salakauba kvaliteedi suhtes tõusis, samas aga tänavused tulemused näitavad, et salakauba usaldusväärsus on taas sarnane üle-eelmise aastaga. Esmakordselt on 37 protsendini tõusnud nende inimeste osakaal, kes salakaubandust üldse ei õigusta, eelmisel aastal oli see näitaja 32 protsenti ja aasta varem 22 protsenti. Sellest hoolimata hindasid küsitletud salakauba kättesaadavust hõlpsaks, seda eriti salasigarettide osas," ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo.

Turu-uuringute kolmandat aastat järjest korraldatud elanikonna küsitlusest selgus, et sigarettide, alkoholi ja kütuse salakaubitsemise põhjusteks on Eestis hinnatõus, kõrged maksud, madal elatustase ja see, et naaberriikides on eelnimetatud kaupade hinnad odavamad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis kolmandat korda toimunud ümarlaual "Aktsiisikaubad ja salaturg" 2013. aasta uuringutele tuginedes varimajanduse levikust Eestis ja seeläbi riigile laekumata jäävast maksutulust.

"Varimajanduse vähenemisele on kindlasti kaasa aidanud Venemaaga piiriülese kaubanduse reeglistiku muutmine, mis on kaasa toonud piiriületajate arvulise languse ja illegaalse kütuse-, alkoholi- ja tubakaturu vähenemise Eestis. Hoolimata salaturu senisest vähenemisest jäi konjunktuuriinstituudi arvutuste järgi eelmisel aastal riigieelarvesse laekumata ligi 230 miljonit eurot makse ainuüksi illegaalse alkoholi- ja tubakaturu ning ümbrikupalkade tõttu," ütles Josing.

"Probleeme, mille üle ümarlaual arutleda, oli küllaga, näiteks oli elav diskussioon aktsiisipoliitika rollist salakaubanduse leviku tõkestamisel või soodustamisel, muuhulgas arutati ka järskude ja suurte aktsiisitõusude negatiivset mõju. Uue probleemina kerkisid esile nikotiini sisaldavad e-sigarettide täitevedelikud, mis on Eesti tarbijate seas kiiresti levinud. Nikotiiniga täitevedelikke ei ole lubatud Eestis müüa, kuid neid saab makse maksmata veebipoest tellida, Lätist tuua ja kuuldavasti Eestis ka leti alt osta. Praegune õigusruum jätab Eesti riigi nikotiini täitevedelike müügi pealt ilma kõikidest maksudest," ütles eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul on iga kord peale aktsiisitõusu legaalsete sigarettide tarbimine vähenenud, kuid selle aasta esimese kvartali näitajate põhjal on tarbimine hoopis suurenenud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal ostis teadlikult 2013. aastal salasigarette 21 protsenti suitsetajatest võrreldes 2012. aasta 32 protsendiga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes