Eelis on ühingu üldistel huvidel
Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 12. oktoobril 2022 kohtuotsuse, milles lükkas ümber arusaama, et hea usu põhimõttest saab tuleneda kohustus teatud viisil hääletada juhul, kui hääletamata jätmisega kaasneks ühingu sundlõpetamine, ja kuivõrd sellist tagajärge ei kaasne juhatuse liikme vastu hagi esitamata jätmisega, siis ei ole osanikul hääletamiskohustust.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Elatise maksmine kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral
Riigikohus selgitas 7. detsembril 2022 elatise maksmist kohustatud isiku (pankrotivõlgniku) pankroti väljakuulutamise korral nii juhul, kui elatist saama õigustatud isikul on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud elatise nõuded enne pankroti väljakuulutamist, kui ka siis, kui elatise nõue tekib või muutub sissenõutavaks pärast pankroti väljakuulutamist.
Riigikohus korraldab avalikud istungid kahes tsiviilasjas
Riigikohus arutab avalikel istungitel kaht tsiviilasja, millest ühes vaieldakse selle üle, kas krediidiasutus tohib tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu ühepoolselt üles öelda, ja teise asja keskmes on küsimus, kas omanikku vahetanud kinnistul asuval vanal talumajal esines varjatud puudusi, mis annaks õiguse hinda alandada või nõuda kahju hüvitamist.
Maksu- ja tolliameti nõuete põhjendatus
Maksu- ja tolliameti põhimääruse kohaselt on ameti üks peamisi tegevusvaldkondi ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine. Ühiskonda ja seaduslikku majandustegevust kaitstes peab aga ka maksu- ja tolliamet ise järgima seadusi.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Korteriühistu majanduskulude jaotamine
Riigikohus tegi 20. juunil 2022 lahendi tsiviilasjas nr 2-19-8045, milles käsitles 2018. aasta jaanuaris kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevaid eeldusi korteriomanike vahel majandamiskulude jaotamiseks.
