Eesti teadlased viisid hiljuti läbi soolise palgalõhe interdistsiplinaarse uuringu, mille eesmärk oli parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest; projekti juhi Kadri Tähe sõnul õnnestus ära selgitada ligikaudu 40 protsenti palgalõhest.

Ettevõtte töötajate rahulolu-uuringust selgus, et töötajad tajuvad meeste ja naiste vahel palgalõhet. Kas tööandjal on kohustus nüüd teemat ettevõtte tasandil täpsemalt uurida ning kuidas seda teha?

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1 protsenti väiksem kui meestel, sooline palgalõhe vähenes seejuures aastaga 0,9 protsendipunkti.

2020. aasta kevadel lahvatanud kriis mõjutab paljude inimeste tööhõivet: nii mõnigi peab kriisi lõppedes uusi väljakutseid otsima ning uutel tööandjatel tuleb tähelepanu pöörata inimkapitalile. Ühiskonna jaoks tööeas inimene on väärtuslik kapital, kellesse tuleb investeerida, parandamaks üldist tootlikkust ja soodustades seeläbi majanduskasvu. Indiviidi tasandilt tähendab inimkapital võimet lüüa läbi tööturul.

Eesti on meeste ja naiste vahelise võrdsuse näitajatega Euroopa Liidu riikide tagumises pooles, palgalõhe on Eestis jätkuvalt Euroopa suurim, vahendab ERR rahvusvahelise naistepäeva eel avaldatud ülevaadet. Kui Euroopa Liidu riikide keskmine soolise võrdsuse näitaja on 2019. aasta andmete põhjal 67,4 punkti maksimaalsest sajast, siis Eesti indeks on 59,8 punkti, selgub Euroopa Soolise Võrdsuse Instituudi (EIGE) avaldatud andmetest. Indeksi koostamisel arvestatakse meeste ja naiste positsiooni tööturul, nende varanduslikku olukorda, haridust, ajakasutust, nende võimuressursse ning tervist.