Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.

Statistikaameti andmetel oli 2013. aasta oktoobris naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel. Kõige väiksem sooline palgalõhe oli Põlva maakonnas ja kõige suurem Ida-Viru maakonnas.

2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatab Statistikaamet. Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus.

SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsi põhjal on suurim rikaste ja vaeste palgalõhe Lätis, kus rikkamad leibkonnad teenisid 2012. aastal 6,2 korda enam vaestest.

Palgalõhest rääkides tuleks võrrelda ühesuguste ametikohtade töötasusid, mitte manipuleerida mõõdikute, nagu näiteks ajaühiku ja tootlikkusega, kirjutab kolumnist Eugen Veges Järva Teatajas.