Korteriühistud seaduste rägastikus
Viimase rahvaloenduse andmetel (2011) elas 69,5 protsenti Eesti leibkondadest korterites. Suurem osa Eesti leibkondadest elab samade andmete põhjal endiselt küllaltki vanades hoonetes. Kuigi viimasest rahvaloendusest alates on paljud leibkonnad asunud elama uuematesse hoonetesse, on selge, et korterelamute valitsemine on üle Eesti pidevalt aktuaalne küsimus.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Korteriühistud: lühiajalised üürikorterid tekitavad probleeme
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul pöördub liidu poole järjest enam korteriühistuid, kes pole rahul lühiajaliste üürikorteritega, mida erinevate välis- ja kodumaiste portaalide vahendusel klientidele päevakaupa välja üüritakse.
Valitsus eraldab 22 miljonit eurot korteriühistute toetuseks
Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel eraldada 22 miljonit eurot uue laenu tarbeks, mille abil saab hakata renoveerima turutõrkepiirkonnas asuvaid korterelamuid.
Korteriühistud elanikele: ärge jätke koli prügikastide kõrvale!
Eriolukorras sunnitud kodusolek on korteriomanike kevadkoristusele tõeliselt suure hoo andnud, kuid kuna mitmel pool Eestis on jäätmejaamas jäätmete vastuvõtt peatatud, tuuakse mittevajalik kraam lihtsalt hoovi või prügikasti kõrvale. Eesti Korteriühistute Liit palub aga tungivalt seda mitte teha.
Korteriühistute raamatupidamise erisused
Raamatupidamise seaduse § 2 kohaselt on kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud raamatupidamiskohustuslased. Seega on raamatupidamiskohustuslased ka kõik Eestis registreeritud korteriühistud, mis tähendab seda, et nad peavad täitma praktiliselt kõiki raamatupidamise seaduse nõudeid: koostama raamatupidamise sise-eeskirja, pidama tekkepõhist arvestust, kajastama kõik toimunud majandustehingud raamatupidamisregistris kahekordse kirjendamise põhimõttel jne.
