09.10.2020 Reede

Korteriühistud seaduste rägastikus

Viimase rahvaloenduse andmetel (2011) elas 69,5 protsenti Eesti leibkondadest korterites. Suurem osa Eesti leibkondadest elab samade andmete põhjal endiselt küllaltki vanades hoonetes. Kuigi viimasest rahvaloendusest alates on paljud leibkonnad asunud elama uuematesse hoonetesse, on selge, et korterelamute valitsemine on üle Eesti pidevalt aktuaalne küsimus.

Andres Kalm, vandeadvokaat, Advokaadibüroo TGS Baltic
Andres Kalm, vandeadvokaat, Advokaadibüroo TGS Baltic Foto: erakogu

Arvestada tuleb nelja seadusega

Arvestades, kuivõrd suurt osa ühiskonnast korteriomandite alased seadused puudutavad, võiks eeldada, et reeglid on ühesed ja arusaadavad. Tegelikkus on paraku teistsugune ning korteriühistute juhtimise ja otsuste vastuvõtmisega seotud probleemid panevad sageli ka juristid pead murdma. Hoolimata sellest, et korteriühistute tegevus on alates 2018. aastast reguleeritud ühes seaduses, tuleb tegelikkuses jätkuvalt paralleelselt opereerida nelja (!) seadusega. Kõiki küsimusi ei aita lahendada ka seadus ning abi tuleb otsida kohtupraktikast.

Loomulikult on kõigi...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes