Reede, 18 Mai 2018 09:56

Valmimas on õiguspoliitika põhialused aastani 2030

Justiitsministeeriumi eestvedamisel on valminud õiguspoliitika põhialuste eelnõu, milles pannakse paika üldised õigusloome suunad aastani 2030. Eelnõus on näiteks kirjas, et õigusloome maht peab vähenema ning senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata mõjude hindamisele.

Mis on õiguspoliitika põhialuste eesmärk?

Eesmärk on leppida kokku üldistes õigusloomet puudutavates põhimõtetes, mida peavad järgima nii poliitikud ka ka ametnikud.

Keda mõjutab?

Õiguspoliitika üldised põhimõtted annavad ettevõtjatele ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidele võimaluse viidata dokumendis olevatele põhimõtetele, kui poliitikud või ametnikud kipuvad heast õigusloome praktikast kõrvale kalduma.

Mis on õiguspoliitika olulisemad põhialused?

  • Õiguspoliitika on kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine.
  • Aastaks 2030 väheneb õigusloome maht tuntavalt. Uusi norme luuakse üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusaktide abil probleemide lahendamine on viimane abinõu. Hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest lahenduste väljapakkumisel.
  • Loobutakse praktikast, et valitsuse esimese 100 päeva jooksul hea õigusloome põhimõtteid ei rakendata.
  • Poliitika kavandamine kõigil tasanditel, sealhulgas valitsuse tegevusprogrammis, muutub lahendusekesksest probleemipõhiseks.
  • Eelnõu väljatöötamise eel koostab valitsus sisulise poliitikadokumendina sekkumise vajalikkust põhjendava väljatöötamiskavatsuse, milles kirjeldatakse ülevaatlikult lahendatavat probleemi, seatavaid eesmärke, probleemi lahendamise võimalusi ja mõju. Väljatöötamiskavatsuse koostamine peab muutuma reegliks.
  • Huvigruppidega arutatakse eelnõu põhilahendusi võimalikult varases menetlusetapis.
  • Mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist. Olulise mõjuga muudatuse analüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside mõjuanalüüsi. Riigikogu tagab, et ka riigikogu menetluses tehtavatele olulise mõjuga muudatusettepanekutele lisatakse mõjuanalüüs.
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel muudetakse halduskoormuse mõõtmine süsteemseks, keskselt koordineerituks ja võrreldavuse tagamiseks ühtsetest põhimõtetest lähtuvaks. Iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel tuleb kehtetuks tunnistada vähemalt üks seni kehtinud samaväärne norm.
  • Järelhindamine peab muutuma õigusloomemenetluse osaks. Järelhindamise kaudu kontrollitakse eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju.
  • Õigusaktide keel on selge, täpne ja võimalikult lihtne.
  • Peaminister esitab alates 2020. aastast igal aastal riigikogule ettekande õiguspoliitika põhialuste elluviimise kohta, lisades sellele ülevaate eelseisval perioodil kavandatavatest seadusloomealgatustest.

Millal jõustuvad õiguspoliitika põhialused aastani 2030?

See jõustub, kui riigikogu esimees on otsuse allkirjastanud. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.

Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes