12.06.2014 Neljapäev

Riigikogus otsustati jätkata töövõime reformi elluviimisega

Sotsiaalhoolekande, tööturuteenuste ja -toetuste ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Sotsiaalhoolekande, tööturuteenuste ja -toetuste ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu PM

Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 

Eelnõuga jätkatakse töövõime reformi elluviimist rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuse ümberkujundamisega. Eelnõu eesmärk on toetada tööealiste inimeste tööhõives püsimist, ennetada tööturult eemalejäämist ja püsiva töövõimekaotuse tekkimist, pakkudes tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre.

Terviklik lähenemine tähendab, et töövõime reformiga loodava töövõime hindamise süsteemi alusel toetatakse inimesele sobiva rehabilitatsiooni pakkumist: kas töölesaamist või töötamise jätkamist toetava tööturu- või igapäevaelu toetava sotsiaalteenusena ning inimese vajadusele vastava abivahendi võimaldamist.

Eelnõuga muudetakse senist üksnes sotsiaalhoolekande seaduses sotsiaalteenusena sätestatud rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite korraldust. Inimestel on edaspidi võimalik vabalt valida teenuse osutajat ning hüvitis teenuse kasutamise eest makstakse otse teenuseosutajale.

Inimese igapäevast toimetulekut toetavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust võimaldatakse edaspidi sotsiaalkindlustusameti kaudu isikutele, kes ei ole tööealised, samuti neile, kellel on reformi tulemusena loodud töövõime hindamise süsteemis tuvastatud töövõime täielik puudumine.

Tööealistele isikutele, kelle töövõime on küll vähenenud, kuid kellel ei ole tuvastatud töövõime puudumist, osutatakse edaspidi uut tööle saamist või tööl püsimist toetavat tööalase rehabilitatsiooni teenust Eesti Töötukassa kaudu. Tööalase rehabilitatsiooni teenust on õigus saada ka puudega isikutel juhul, kui neil ei ole määratud töövõime puudumist ning enne käesoleva reformi läbiviimist kehtinud alustel tuvastatud püsivalt töövõimetutel inimestel. Osalise töövõimega isikutel, vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga, on õigus saada tööalase rehabilitatsiooni teenust kui nad pöörduvad töötukassasse, kus tuvastatakse isiku teenuse vajadus.

Muudatused rehabilitatsiooni teenuste osutamisel hõlmavad ka teenuse korralduslikku külge. Eelnõu kohaselt selgitab isiku rehabilitatsioonivajaduse välja teenuse korraldamise eest vastutav asutus. Kui isik vajab rehabilitatsiooni ning on suunatud teenust saama, valib ta oma vajadusele vastava teenuse osutaja ise. Sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa võtavad inimeselt üle talle osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse, kuid ei osale ise aktiivselt teenuse korraldamises või osutamises.

Eelnõu jõustub 1. juulil 2015, samaaegselt töövõimetoetuse seaduse eelnõuga.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes