Meresõiduohutuse seadus ei käsitle otseselt regulaarliinil oleva laeva asendamise võimalust, mistõttu on kehtivat regulatsiooni võimalik tõlgendada nii, et ka regulaarliinile võetud asenduslaeva puhul tuleb veeteetasu maksta. Seadusemuudatuse eelnõu algatanud transiidi ja logistika ühendusse kuuluvate riigikogu liikmete hinnangul peaks veeteetasu siiski olema liinipõhine ning selleks soovivadki nad muuta seadust välistamaks võimalust, et regulaarreise tegeva laeva asendamisel ei peaks ühe laevaliini operaator tasuma veeteetasu sama liini eest rohkem kui 60 korda aastas.
Vastavalt senini kehtinud regulatsioonile tasub iga regulaarreise tegev laev veeteetasu kuni 60 külastuse eest ühes kalendriaastas. Laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab reeder või laevaagent maksma veeteetasu kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist. Veeteetasu laekub riigieelarvesse.
Tallinki parvlaeva Stari veeteetasu arvestamiseks tuleb laeva kogumahutavus 36 249 korrutada 0,1 euroga, mis teeb ümardatult 3625 eurot, mis võrduks 217 500 euroga 60 külastuse kohta.
