IMF-i hinnangul on pikemas vaates majanduskasvu edendamisel kriitilise tähtsusega poliitikamuudatused, mis soodustavad majanduses tööjõu ümberpaigutumist vähem tootlikest ettevõtetest suurema tootlikkusega ettevõtetesse, parandavad uuenduslike alustavate ettevõtete juurdepääsu rahastusele ning vähendavad halduskoormust. Sama oluline on tagada stabiilne energiaturg, kus IMF hindab mõistlikuks Eesti pingutusi taastuvenergia arendamisel, vahendas Eesti Pank.

Tuleviku kindlustamiseks soovitab IMF sihipärasemaid tööturu- ja maksupoliitika samme

Tööturupoliitika meetmeid soovitas IMF senisest täpsemalt suunata, et oskused tööturu vajadustega paremini kokku viia. Ettevõtete rahastusvõimaluste mitmekesistamiseks on aga vaja edasi liikuda nii Euroopa Liidu ühtse kapitalituru ehitamisega kui ka kaaluda Balti kapitalituru arendamise võimalusi ning teise samba pensionifondide suuremat kaasamist. Tunnustust pälvisid riigi jõupingutused halduskoormuse vähendamisel.

„Oleme nõus, et kõikides valdkondades, millele IMF tähelepanu juhib, tuleks otsida võimalikke lahendusi. Kuigi majanduse struktuursete väljakutsete lahendamine nõuab aega, on see vajalik majanduse kasvuvõimekuse suurendamiseks. Poliitiliste otsuste edasilükkamine ainult süvendab probleeme,“ kommenteeris Eesti Panga president Madis Müller. 

IMF-i värske hinnangu järgi on Eesti majanduse potentsiaalne kasvuvõime, kus majandus saaks kasvada ilma liigset hinnakasvu tekitamata, aeglustunud 1,7 protsendile.

Riigirahanduse kohta leiab IMF, et Eesti riigieelarve eeldatav puudujääk 2025. aastal on õigustatud, kuid alates 2026. aastast on vaja täiendavat vastutustundlikku konsolideerimist, maksusüsteemi uuendamist ja paremini sihitud kulupoliitikat, et hoida riigirahandust jätkusuutlikuna ka tulevikus. Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklausel kaitsekulutuste suurendamiseks pakub leevendust vaid ajutiselt. Pikemas vaates vajab riik plaani, kuidas katta jätkusuutlikult nii kaitsekulud kui ka muudes valdkondades kasvama plaanitud kulud. IMF soovitab Eestil teha ka põhjalikum maksusüsteemi hindamine.

Eesti finantssektor on tugev, kuid riskid kasvavad

Finantssektorit hinnates leidis IMF, et pankade olukord on endiselt tugev ning ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime hea, kuid riskid kasvavad. Need on seotud laenuturu elavnemisega, kasvanud sõltuvusega välisrahastusest ning arengutega kinnisvaraturul, arvestades kinnisvaralaenude suurt osakaalu pankade laenuportfellis. Pankade kapitaliseeritus on jätkuvalt hea, kuid suured erakorralised dividendimaksed ei ole soovitatavad, kuna see vähendaks pankade võimet kriisidega toime tulla. IMF toetas Eesti Panga otsust jätta pankadele kehtestatud vastutsükliline kapitalipuhver 1,5 protsendi tasemele.