12.02.2018 Esmaspäev

Riigikogu seadustab KOV-idele tekitatud krimikahjude sissenõudmise

Riigikogu õiguskomisjon toetas esmaspäeval Reformierakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega antakse riigile õigus nõuda kurjategijalt sisse kuriteoga omavalitsusele tekitatud kahjud juhul, kui kohalik omavalitsus pole esitanud kahju korvamiseks nõudeavaldust.

"Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik, et omavalitsused ei esita kriminaalmenetluses kahjunõuet, kuigi omavalitsusele on kas korruptsiooni või ka näiteks vargusega tekitatud otsene kahju. See on aga lubamatu, et omavalitsus või ka riigiasutus jätab avaliku kahjunõude esitamata öeldes näiteks, et nemad pole kahju kannatanud, kuigi kriminaalmenetluses on see tuvastatud," ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur pressiesindaja vahendusel.

"Komisjon toetas täna seda ettepanekut konsensuslikult, aga selle mõttega, et me hiljem ühendame selle eelnõu valitsusest saadetud eelnõuga, mille juhtivkomisjon põhiseaduskomisjonis," ütles õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid esmaspäeval BNS-ile. "Mõte on selles, et need kaks eelnõu mingis etapis ühendada, kuna valitsusest tulnud eelnõu on terviklikum," märkis Karilaid. Tema sõnul on lahtine, kes kahju sisse nõudma hakkab - kas prokuratuur, rahandusministeerium või luuakse selleks mõni muu mehhanism.

"Aga kuna probleem on olemas, tegime ettepaneku see eelnõu esimesele lugemisele saata ja see lõpetada ning hiljem siis see ühendada põhiseaduskomisjonis oleva eelnõuga," ütles Karilaid. "Et kui kohalik omavalitsus on kahju saanud, et ta siis ei jätaks seda sisse nõudmata teatud poliitilistel või ringkäenduse huvides," ütles ta.

Valitsus kiitis 8. veebruaril heaks seadusemuudatuse, mille eesmärk on tõkestada kohalike omavalitsuste juhtide korruptiivset käitumist ning tagada nende poolt korruptsiooniga tekitatud kahju väljanõudmine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas riigikogu põhiseaduskomisjon ning sellega reguleeritakse küsimusi, mis puudutavad huvide konflikti ennetamist, usaldusväärsuse nõudeid töötamisel riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustes ning avalike vahendite tõhusamat kaitset kriminaalmenetluses. Eelnõu on ette valmistatud õiguskantsleri ettepanekutest lähtuvalt.

Eelnõu kohaselt seatakse huvide konflikti vältimiseks volikogu esimeestele ja aseesimeestele ning revisjonikomisjonide liikmetele piirang olla sama valla või linna valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu juhatajaks, juhatuse liikmeks ning sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiks või juhi asetäitjaks.

Samuti pannakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesandeks tagada, et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikke ülesandeid täitvatel isikutel ei oleks karistatust korruptiivsete kuritegude eest.

Eelnõuga antakse prokuratuurile õigus nõuda kahtlustatavalt, süüdistatavalt või tsiviilkostjalt kriminaalmenetluses sisse kuriteoga riigile, kohaliku omavalitsuse üksustele ja muudele avaliku võimu kandjatele tekitatud varaline kahju, kui riik või muu avaliku võimu kandja seda ei tee.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255