Liidu hinnangul ohustab muudatus nende tooraine tarnekindlust, tekitab lisakulutusi ja näitab, et riik suhtub neisse kui potentsiaalsetesse kurjategijatesse. Ja kuigi seadusemuudatus samastab kõik vedelad põlevad kemikaalid kütusega ja jätab sarnasuse määramise maksuhalduri pädevusse, ei sätesta seadus kriteeriume, mille järgi sarnasust hinnata.
Kui Euroopa Liidu reeglid võimaldavad tuua Eestisse keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega sarnaseid tooteid ning neid väidetavalt realiseerida illegaalse mootorikütusena, siis sellise tegevuse tõkestamiseks tuleks liidu hinnangul suurendada Eesti laborite võimekust sedavõrd, et suudetaks määrata kindlaks kaubakoodi vastavus tegelikkusele.
Maksuameti tollikorralduse osakonna juhi Urmas Koidu sõnul ei samasta muudatus kindlasti kõiki kemikaale automaatselt kütusega ning seega pole alust hirmul, et kõiki vedelaid kemikaale hakatakse muudatuse tõttu teistmoodi käsitlema.
"Eesmärgiks on võimaldada ametil viia läbi paremat järelevalvet ja kontrolli üksnes selliste vedelate ainete üle, mis on oma keemilis-füüsikalistelt omadustelt väga lähedased mootorikütustele ning mille puhul on ametil põhjendatud rikkumiskahtlus," kinnitas Koidu.
Diislikütusesarnased tooted ei liigu Euroopa Liidus aktsiisiladude vahel ning seetõttu on ka kontroll nende üle nõrgem. Sellest tulenevat aastast kahju hindab amet 9,1 miljonile eurole.
Prognoositav maksutulu on eelnõu järgi ligi 4,5 miljonit eurot aastas.
