Eelnõu ettekandja Aivar Kokk ütles riigikogus, et eelnõuga välditakse aktsiisitõusuga kaasnevaid negatiivseid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele. „Ühelt poolt toovad diisli- ja elektriaktsiis riigieelarvesse märkimisväärset tulu. Teisalt soodustavad liiga kõrged aktsiisimäärad piirikaubandust ja salaturu osakaalu ning kahjustavad meie inimeste toimetulekut,“ ütles Kokk.
Kokk küsis, mida tähendab aga valitsuse otsus aktsiisimäärasid järgmisel aastal tõsta ja märkis, et rahandusministeeriumi optimistlik prognoos toob välja, et diisliaktsiisi puhul tähendaks see ligi kuue protsendi suurust jaehinna tõusu ning taaskord tõstab pead piirikaubandus.
Oleme seda varem näinud ka alkoholiaktsiisiga, mil Eesti maksumaksja toetas oma rahaga Läti piiril asuvaid poode. Pärast seda, kui Isamaa tõmbas Jüri Ratase esimeses valitsuses alkoholiaktsiisile pidurit ning Ratase teises valitsuses langetasime aktsiise, tuli maksutulu aga Eestisse tagasi,
lisas Kokk.
Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus peaks Koka hinnangul seega mõistma, et järsud aktsiisitõusud ei too kaasa muud kui vohava piirikaubanduse.
Eesti riik peaks meie ettevõtete konkurentsivõimet soosima ning leevendama COVID-19 kriisist tingitud mõjusid. Seetõttu toetab Isamaa aktsiisilangetuse pikendamist 2023. aasta 1. maini.
