"Mis puudutab üldist aktsiisi alandamist, siis kogemused on siiski näidanud, et tarbimismaksude, sealhulgas aktsiiside langetamise mõju jääb lühiajaliseks ja selle kaudu õnnestub reeglina hindu mõjutada väga väikeses ulatuses, kuna vabaturumajanduses ei kehtesta valitsus kaupade ja teenuste hindasid," ütles minister BNS-ile.
Ehk kütuseliitri hinnale oleks mõju väike, küll aga jääks selle tulemusena riigieelarvesse laekumata oluline summa, mis kriisiajal tõusvate vajaduste katteks on täiendav mure,
lisas ta.
Pentus-Rosimannuse sõnul on lisaeelarve koostamise protsess alles alanud ning valitsus arutab ja kaalub erinevaid lahendusi. "Aktsiiside puhul arvestame kindlasti ka naaberriikide käitumist. Eesti ettevõtete konkurentsivõime vaatest on see oluline," märkis minister.
"Kaaluda tasub ka lahendust, mis seoks aktsiisitaseme nafta maailmaturu hinnaga – kui maailmaturu hind tõuseb, saab aktsiis olla madalam ja madalama naftahinna juures taastuda varasemal tasemel," tõi Pentus-Rosimannus välja.
"Selline lahendus vajab ilmselt pikemat ettevalmistusperioodi, aga ega aktsiise puudutav ei kao teemana kuskile, nii et peame mõtlema ka pikemaajalise lahenduse peale," lisas ta.
Kauba- ja reisijatevedajaid ühendavad organisatsioonid, ettevõtted ning kütusesektori esindajad esitasid reedel riigiasutustele ühispöördumise, milles paluvad kiireid lahendusi diislikütuse erakordse hinnatõusuga kaasnevate mõjude tasandamiseks.
Ühisavalduses pakutakse välja kaks lahendust. Üks on diislikütuse aktsiisimäära ajutine langetamine tasemele 33 senti liitri kohta. Ajutine langetus võiks kehtida vähemalt 30. septembrini, võimalusega vajadusel pikendada aktsiisilangetuse tähtaega juhul, kui väliskeskkond seda nõuab.
Teine ettepanek on aktsiisitagastuse süsteemi kehtestamine ja võimaldamine veoettevõtetele.
