Euroala keskpangana töötab Eesti Pank euroala madala inflatsiooni nimel ning tagab Eesti finantsstabiilsust ja sularaha kvaliteeti.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta märtsis 32 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste konto ülejääk aastaga vähenes ja oli vaid 8 miljonit eurot. Kaubaeksport kahanes 7% ja -import 1%, mistõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta märtsiga võrreldes 57 miljoni euro võrra, 144 miljoni euroni. Välismajanduse käivet mõjutas muu hulgas asjaolu, et selle aasta märtsis oli tööpäevade arv aastatagusest ajast kahe võrra väiksem. Teenuste eksport kasvas 8% ja import 1%.Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 34 miljoni euro võrra ja ulatus 152 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 5 miljoni euro võrra ja oli 41 miljonit eurot.
  • Eesti inflatsioon on aktsiisitõusude tõttu euroalal üks kiiremaid.
  • Elektri hind on olnud  väga heitlik, aprillis aeglustus hinnakasv 7%-ni.
  • Tänavune hinnakasv ulatub Eesti Panga detsembriprognoosi kohaselt 3% lähedusse.
Viimastel aastatel on eestlased säästnud varasemast suurema osa oma tuludest ja majapidamiste säästmismäär ehk tarbimiskulutustest üle jääva tulu suhe kasutatavasse tulusse on jõudnud järele Euroopa Liidu riikide keskmisele näitajale. Eesti elanike praegune kõrge säästmismäär on igati ootuspärane. Kui analüüsime Euroopa Liidu riikide majapidamiste säästmiskäitumist süsteemselt, siis selgub, et viimasel paaril aastal on Eesti majapidamiste säästmismäär reageerinud säästmist mõjutavatele makromajanduslikele teguritele nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides keskmiselt.
Neljapäev, 26 Aprill 2018 09:37

Eesti majanduskasvu ootab ees rahunemine
Eesti Pank (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Neljapäev, 26 Aprill 2018 09:37

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKT-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.
2018. aasta esimeses kvartalis võtsid eraisikud Eestis iga päev sularahaautomaatidest välja keskmiselt 7,7 miljonit eurot ja kaardiga maksti päevas keskmiselt 11,3 miljoni eest. Kaardimaksete aktiivse kasutamise poolest paistab Eesti silma ka Euroopas. Euroopa Keskpanga uuringu järgi kasutatakse müügikohtades maksmisel Eestist veel vähem sularaha vaid Madalmaades.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes