• Kinnisvaraettevõtetele on viimastel kuudel rohkem laenatud
  • Majapidamiste eluaseme- ja tarbimislaenude kiire kasv jätkus
  • Pankade puhaskasum oli esimeses kvartalis 13% väiksem kui aasta tagasi
Teisipäev, 24 Aprill 2018 12:51

Kes võidab kinnisvara hinnatõusust?
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Teisipäev, 24 Aprill 2018 12:51

Andes hiljuti intervjuud Äripäeva raadiole, jäi mulle meelde saatejuhi repliik, et kõige rohkem loetakse ärilehes kinnisvaraturgu ja -hindu kajastavaid artikleid. Tundub, et kinnisvara hinnamuutused pakuvad huvi pea kõigile, sõltumata sellest, kas inimene plaanib lähiajal uut eluaset osta või mitte. Kirjutatakse ka artikleid, milles autor arvutab, kui palju rikkamaks on viimase aasta jooksul tänu kinnisvarahinna tõusule saanud näiteks keskmine Tallinna korteriomanik. Ent tõstame pilgu hetkeks numbrijadalt ja küsime endalt, kes siis tegelikult kinnisvara hinnatõusust võidab?
Eestis on pangad igapäevaelu lihtsustamiseks teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et inimesed saaksid rahaasju ajada lihtsalt ja mugavalt. Nüüdseks on pank oma maksekaartide ja mobiilirakendustega iga eestimaalase taskus ning digitaalne asjaajamine on kirjutatud klientide DNA-sse. Võib isegi öelda, et ühe panga piires on makselahendused nii head, et nad on klientidele peaaegu nähtamatud – kuid kliendid hakkavad muretsema niipea, kui maksja ja saaja asuvad eri pankades. Tarbijal, aga ka ettevõtjal võib peast läbi käia mõte, kas makse ikka jõuab piisavalt kiiresti kohale või kas ta saab internetist osta, kui ta ei saa tasuda pangalingi kaudu otse arvelduskontolt, vaid peab veebikaupluses käsitsi oma pangakaardi andmed sisestama. Lähiajal saavad sellised mõtted peast pühitud, sest pangandus on muutumas avatumaks ja ülekanded ühest pangast teise peaks hakkama toimuma vaid loetud sekundite jooksul.
  • Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
  • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
  • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
  • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati
Viimaste kuude tööstusuudised illustreerivad hästi tööstussektori pikaajalise arengu trende. Ühest küljest iseloomustab seda hinnaeelisele tugineva allhanketööstuse vähenemine Sangari ühe ärisegmendi näol. Teisest küljest on märgiline ka arutelu, mis käib ümber puidurafineerimistehase, mis oleks kõrge tootlikkusega, kapitalimahukas ja omaks majandusele märkimisväärset mõju. Majandusarenguks on selliseid ettevõtteid tarvis, aga on muidugi selge, et need tekitavad vastakaid arvamusi.