• Keskpank eraldas veerandi ehk 1,1 miljonit eurot mullusest kasumist riigieelarvesse
  • Eesti Panga kapital on kasvanud ligi 0,5 miljardi euroni, pikaajaline eesmärk on kasvatada kapital 1,4 miljardi euroni
  • Euroala keskpankade rahapoliitika eesmärgil ostetud varadest on 4 miljardit eurot Eesti Panga osa
  • Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisingufirmadelt aktiivselt
  • Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis jäi alla 1%
  • Hoiused pankades kasvasid endiselt kiiresti, 2017. aasta veebruariga võrreldes 10%
Eesti Panga värskest maksekeskkonna ülevaatest selgub, et aastaks 2020 peaksid kõik makseterminalid Eestis kommertspankade hinnangul olema viipemakse võimalusega. Tavapäraste makselahenduste kõrvale tekib Eestis järjest rohkem uuenduslikke lahendusi.
Esmaspäev, 19 Märts 2018 12:20

IMF soovitab valitsusel osa kulutusi edasi lükata
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Esmaspäev, 19 Märts 2018 12:20

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) peab Eesti majanduse olukorda heaks, kuid soovitab järgmiste aastate riigieelarvetes osa kulutusi edasi lükata ja eelistada tootlikkust tõstvaid investeeringuid. Seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2018. aasta jaanuaris 2 miljoni euroga väikeses miinuses. Kaupade ja teenuste konto ülejääk jäi aastatagusele tasemele ja oli 26 miljonit eurot. Kaubaeksport kasvas 6% ja -import 10%. Kaubaimpordi kiirema kasvu tõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2017. aasta jaanuariga võrreldes 47 miljoni euro võrra ja oli 120 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 47 miljoni euro võrra ja ulatus 146 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 17% ja import 8%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 5 miljoni euro võrra ja oli 28 miljonit eurot.